Artiklid

Avaldatud: 10 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Alates veebruarist on Tallinna linnavalitsuse infosaali tööõigusalasele nõustajale võimalik küsimusi esitada ka e-kirja teel aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Juristid Reet Vare ja Jelena Trubatsheva võtavad abivajajaid endiselt igal argipäeval vastu ka linnavalitsuse infosaali ettevõtja infopunktis aadressil Vabaduse väljak 7. Küsimusi ootavad nõustajad just töövaldkonna kohta (töölepingu lõpetamine, saamata töötasu, koondamine jne), konsultatsioon on tasuta ja n-ö elava järjekorra alusel. Vajaduse korral suunatakse abivajajad edasi õigusteenuste büroosse, kus aidatakse vormistada kirjalikke dokumente.

Vaata ka: www.tallinn.ee

Avaldatud: 10 Märts 2009

• Äripäev
• Palgaseadus

Kadri Paas

Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp astub täna töötajate ette, teatades neile palkade kärpimisest. Selleks, et töötajad vabatahtlikult Puusepa ettepanekuga nõustuksid, peaks ta koolitaja Mihkel Pärjamäe arvates igal juhul käituma solidaarselt ning endagi palka vähendama.

Raul Puusepp ei soovinud eile õhtul Äripäevale veel konkreetsetest palgakärpe numbritest kontserni piires kõnelda, sest peab just täna palgamuutustest töötajatele rääkima.

"Ma ei tahaks, et nad sellest lehest loevad," lausus ta.

Kolm nädalat tagasi ütles ta intervjuus Äripäevale, et inimesed on praegu nõus loobuma 20-30 protsendist oma sissetulekust.

Uudis tuleb teha teatavaks kõigile töötajatele ühel ajal

"Kindlasti peaks kõik töötajad korraga kokku kutsuma ja neile plaanist niimoodi kõnelema. Ühekaupa ei tasu katsetada. Sel juhul võivad kuulujutud ja põhjendamatud pinged tekkida," soovitas ASi Invicta nõukogu liige, koolitustreener Mihkel Pärjamäe.

Ta peab oluliseks, et palgakärbe puudutaks kõiki töötajaid. "Igal juhul peaks arvestama solidaarsuse printsiipi. Kui palku langetatakse kõigil näiteks 10 protsenti, siis kaotavad kõige enam juhid, kuid neil on ka võimalus headel aegadel kõige rohkem võita," lisas Pärjamäe.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4251/uud_uudidx_425109.html
(originaalartikli viitelt).

Avaldatud: 10 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Agne Narusk

Iga teine koolilõpetaja mõtleb kutsekooli as­tu­misele, aga se­da tee­vad vähem kui pooled.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumisele, ent suurem osa neist – 55 protsenti güm­naasiumilõpetajatest ning 65 protsenti 9. klassi õppuritest – soovib siiski jätkata kõrgkoolis või gümnaasiumis. Ka koolilõpetajate vanemad soovitavad enamasti oma lastel jätkata õpinguid gümnaasiumis ja ülikoolis, selgus veebruaris avaldatud kutsehariduse maine uuringust.

Vaid väike osa koolilõpetajate emadest-isadest (põhikool 9% ja gümnaasium 2%) on soovitanud oma järeltulijal minna edasi õppima kutsekooli. Ka noored ise kipuvad konkurentsivõime tagajaks pidama eelkõige ülikooliharidust. Uuringust selgus seegi, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Need, kes kuulevad kutsekoolis toimuvast valdavalt sõpradelt-tuttavatelt, ei hinda „kutsekanoort” kuigi kõrgelt. Ülekaalukalt on levinud arvamus, et kutseõppeasutusse astujad soovivad kiiresti alustada iseseisvat elu ning „kutsekasse“ minek on nen­de ainuke käegakatsutav edasiõppimisvõimalus.

Uuendustest ei teata

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad teiste elanikkonna gruppidega võrreldes pea jagu kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist usub, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikus eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, sealt saadud ametioskused lubavad tööturul keskmisest paremini hakkama saada. Kriitilisemalt hinnatakse majutustingimusi ja koolide materiaalseid võimalusi.

Uuringu „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” viis SA Innove tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll eelmise aasta sügisel.

Teatmik lõpetajale
Koolidesse jõudis veebruaris

•• teatmik „Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2009/2010”. Selle saab endale iga põhikooli lõpuklassis õppiv noor, lisaeksemplarid on mõeldud gümnaasiumiklassidele ja koolide raamatukogudele. Teat­miku elekt­rooniline versioon on üleval portaalis www.rajaleidja.ee/abiks-otsustajale, igaüks võib selle endale veebist alla laadida.

Avaldatud: 09 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agnes Ojala

Ettevõtete personali­juhid peavad tööotsijais oluliseks soovi töö­tada just nende juures.

Ei ole lihtne tööle pääseda, kui sinuga pistab sama koha pärast rinda sadakond inimest. Mida tuleks tööotsijal ette võtta, et oma võimalusi konkurentsist tihedal tööturul parandada?

„Enam jäävad silma CV-d, millele on lisatud motivatsioonikiri,” tõi olulise plussina esile Prisma Peremarketite personalijuht Reet Ratas. Ratas rõhutas, et eriti praegu tuleb endale tööd otsides selgeks teha, kuhu kandideerida soovitakse ja millised on ootused töökohale. „See kiirendab asjade käiku ja mõistmist,” põhjendas ta.

Sama moodi kinnitasid motivatsiooni olulisust tööle kandideerimisel ka If Eesti Kindlustuse personalikonsultant Evelin Hülp, Baltika personalijuht Liina Kippasto ja Swedbanki värbamisspetsialist Getter Toome.

„Osa kandidaatide haarab kinni kõigest, lootes, et keegi kuskil ikka pakkumise teeb. Meie tahame näha motivatsiooni konkreetse ametikoha suhtes,” ütles Toome.

Halb mulje jääb Evelin Hülpi sõnul inimestest, kes ei ole teadvustanud, millisele ametikohale või kuhu firmasse nad täpselt kandideerivad, saates sooviavaldusi isegi vale ettevõtte nimele. Samuti tekitab Liina Kippasto hinnangul hämmingut, kui inimene ühe firma sees huupi eri ametikohtadele kandideerib. „Soovitan CV ja motivatsioonikirja puhul tõesti vaeva näha ja veenduda, et kõik andmed on korrektselt, ausalt ja piisava põhjalikkusega esitatud. Suurepärase motivatsioonikirjaga on võimalik massist silma paista ja eristuda,” märkis Kippasto.

Loevad iseloomuomadused

Reet Ratase sõnul ei ole tehnilised teadmised ja CV laitmatus kõige olulisemad kriteeriumid. „Ärge jääge kinni tehnilistesse oskustesse! Otsitakse ju ikkagi inimest, kes sobib meeskonda, seetõttu tuleb läbi mõelda oma oskused ja väärtused, et selgelt väljendada, mida ma saan inimesena pakkuda,” arvas ta.

Swedbankis pööratakse neile siiski enam tähelepanu. Getter Toome hinnangul on elulookirjeldused sageli poolikud või vigased, mistõttu inimene jäetakse juba esimeses voorus konkursilt kõrvale. Samuti ei hinnata adekvaatselt enda sobivust soovitud ametikohale ja kandideeritakse liiga raskele või vähe nõudvale tööle.

CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni soovitus on konkursil osaleda siis, kui tööotsija oskused-teadmised vastavad nõuetele vähemalt 75 protsendi ulatuses.

„Meie jaoks on oluline ikkagi töökogemus,” lausus BLRT personalijuht Heinart Puhkim. „Kui inimene on tulnud täiesti kõrvalt ega ole metallisektoris töötanud, ei taha see meile hästi sobida.”

Küll määravad Puhkimi hinnangul paljuski iseloomuomadused, nimetades oluliste märk­sõnadena ettevõttega haakuvaid väärtushinnanguid ja austust töösse. „Töösse ei saa suhtuda üleolevalt ja kui teise tähtsusjärgu asja.”

Need omadused selguvad enamasti töövestlustel. Suurimaks vestlustel tehtud veaks pidasid personalijuhid puudulikke teadmisi ettevõtte kohta. „Kui kandidaat ei suuda nimetada kas või üht meie brändidest, ei mõju see väga veenvana,” selgitas Baltika personalijuht. „Inimene peab ikka eeltööd tegema. Kui ma ise kuhugi kandideeriksin, siis mind küll huvitaks, mis firma see on,” lisas ka Prisma esindaja.

Eesti Päevalehega vestelnud personalijuhtide sõnul on viimasel ajal töökonkursid mitu korda tihedamaks muutunud. On tavaline, et ühele kohale kandideerib sada või enam inimest.

Pane üles tööotsimise kuulutus!

•• Muutunud tööjõuturul tuleb kohaneda kõigil. Nii tuleb ka uut tööd otsides olla väga paindlik.

•• „Igal juhul tuleb enda vastu hästi aus olla ja vajaduse korral oma nõudmistes järele anda,” märkis Manpoweri tegevdirektor Heigo Kaldra. „Nii heade kui ka halbade aegade kuldreegel on: töö leidmise soov peaks olema kindel ja selgelt väljendatud. Kui kandidaat kõhkleb, on lootus saada positiivset vastust väike.”

•• CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni peamine soovitus on olla aktiivne. Töö leidmiseks tuleks ära kasutada kõik võimalused, kuid huupi kandideerida ei tohi.

•• Johanson märkis, et tööotsija võiks endast märku anda ka tööotsimise kuulutusega, sest sageli ei soovi tööandjad pakkumist avaldada ja vaatavad ise sobiva töötaja järele ringi.