Artiklid
CV Keskuse ärijuht Kadri Johansoni sõnul on nende portaalis suvetööde kuulutusi veel vähe - tippaeg jõuab kätte aprillis-mais.
«Kui täna meie juures otsingusse toksida sõna «suve», siis saame vastuseks vaid 10 pakkumist. Osa neist on küll täpselt suviseks perioodiks ajutise töö pakkumised. Praktika ja hooajatöö pakkumisi on täna 54. Seega, midagi juba on, aga tippaeg ei ole veel käes, see tuleb aprillis-mais,» rääkis Johanson.
Enim otsitakse tema sõnul ajutisi abikäsi kindlaks perioodiks ning puhkuste asendajaid. Kategooriate kaupa vaadates on Johansoni sõnul enne puhkuste aega järsk tõus hariduse ja teaduse valdkonna kuulutustes, sest pannakse paika sügisesi koosseise ning värvatakse õpetajaid nii lasteaedadesse, koolidesse kui ka ülikoolidesse.
ITs käib sagimine Johansoni sõnul veebruarist maini, juhtimises on aga kõrghetk hoopis maist juunini, lõppedes täpselt enne jaanipäeva.
Kaubandus, teenindus ja müük varuvad hulgaliselt (lisa)tööjõudu põhiliselt märtsist maini, et mai lõpuks olla valmis suvehooaja alguseks; toitlustuse, turismi ja hotellinduse suur aktiveerumine toimub aprillist juunini, sest just sel perioodil vajatakse tööjõudu suvistesse toitlustuskohtadesse ning turistidega tegelema.
Üldiselt on suurimad kuulutajad Johansoni sõnul suured haiglad ning personaliotsingufirmad.
Tööturu dünaamika on Johansoni sõnul juba aastaid üsna muutumatuna püsinud ja selles on omad väga kindlad tõusu- ja mõõnaajad. «Tööjõupuuduse ajal nihkusid tõusuajad ajaliselt varasemaks, masu peaks seega kõigi eelduste kohaselt tõuse ajas kaugemale nihutama. Ajaline nihe on olnud aastate lõikes 1-2 nädalat,» rääkis ta.
Põhiline virgumine toimub tööjõuturul Johansoni sõnul aprillis-mais ning järgmine augusti keskel-septembris.
«Kevadine tõus tööpakkumiste arvu kasvus on olnud meie tööportaalis 30-50 protsenti ehk ca 500 uut tööpakkumist kui võrrelda maikuud veebruariga. Samuti on aprillis ja mais märgata ka tööotsijate kõrgemat aktiivsust ning agaramat kandideerimist. Tööpuudus muudab selleaastase tõusu väiksemaks, kuid olemata see siiski ei jää,» tõdes ta.
Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja
Majandussurutis surub ka eluolu madalamale. Rubriigis «Masuvalve» otsime vastuseid majanduskriisiga seotud küsimustele, lükkame ümber eksiarvamusi ning julgustame lahendusi otsima. Saada oma küsimus rubriiki «Masuvalve» aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või edasta see postimees.ee vahendusel.
Vastab Klen Laus, advokaadibüroo Ruus ja Vabamets advokaat
Olen töötanud ühes firmas pea kaks aastat. Kuu aega tagasi muudeti mu töökoht (seoses koormuse vähenemisega) 0,5 töökohaks. Kui mind nüüd koondatakse, siis kas ja mis alusel saan koondamishüvitist ning millistel tingimustel saaksin töötukassast raha? Mille poolest erineb 0,5 töökoormusega töökoht täiskoormusest? Mida ma veel peaksin teadma?
Seaduse kohaselt ei või osalise tööajaga töötajale kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale. Kui töötaja on viidud üle ajutiselt osalisele tööajale Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahvi 68 alusel, siis ei saa töötajat osalise tööaja kehtivuse kestel koondada.
Samas, kui pooled on kokkuleppel muutnud töölepingu tingimusi ja leppinud kokku osalises tööajas, võib tööandja töötaja koondada, kui koondamiseks on alust. Osalise tööajaga töötaja koondamishüvitise ja töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks olevat keskmist palka arvutatakse üldise korra järgi.
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab mõistlikuks lükata uue töölepingu seaduse rakendamine edasi, et mitte seada ohtu töötuskindlustuse jätkusuutlikkust ja eelarve tasakaalu. Sellise seisukoha kujundas EAKLi juhatus oma teisipäevasel koosolekul.
Praegune ränk majanduskriis kasvatab hüppeliselt tööpuudust, mis vähendab kiiresti Töötukassasse varasematel aastatel kogutud reserve. Kuna kriisi lõppu on võimatu prognoosida, võimendaks uue töölepingu seaduse jõustamine tänavu juulis paratamatult töötuskindlustuse negatiivset arengut. Solidaarne töötuskindlustus on toiminud väga hästi ja tema positiivne mõju ilmneb selgelt just praegu, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. Keskliidu juhatus peab hädavajalikuks tagada Töötukassa tõrgeteta töö ja jätkusuutlikkus.
Aasta tagasi, kui toimusid kolmepoolsed läbirääkimised uue töölepingu seaduse üle, lootsid valitsuse prognoosid majanduskasvu jätkumist ega näinud ette majanduskrahhi ja töötute arvu plahvatuslikku tõusu. Tänane olukorda on teinud prognoosid pihuks ja põrmuks ning ainuüksi massiline tööpuudus muudab ilmselt vältimatuks töötuskindlustuse maksemäära viimise seaduses lubatud maksimumtasemele. Jäädes seisukohale, et uus töölepingu seadus tuleb jõustada juba juulis, nullib riik sisuliselt senised pingutused eelarve puudujäägi hoidmiseks rangete Maastrichti kriteeriumide raames, rõhutas ametiühingujuht. Rängad eelarvekärped kaotavad oma mõtte, kui need ei aita Eestil eurole üle minna.
Kõiki asjaolusid põhjalikult kaaludes tegigi EAKLi juhatus ettepaneku lükata uue töölepingu seaduse jõustamine edasi ajani, mil Eesti majandus taas tõusuteele pöörab. EAKLi seisukohti toetab ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Kuigi ettevõtjad pakuvad tänavu hooajatöid vähem, on töövahendusportaalidesse peagi ilmuvad kuulutused paljudele siiski õlekõrreks hullemast pääsemiseks.
Igatahes on juba aprillis oodata pakkumiste arvu kasvu, sest suvehooajaks on vaja heakorratööde tegijaid, teenindajaid restoranidesse, hotellidesse ja turismifirmadesse, samuti müügipunktidesse ja üritustele. Kui suur võib tänavu nn suvetööde arv olla, ei julge ükski ettevõtjate liit ennustada.
CV-Onlinei turundusjuht Raimo Matvere tõdes, et esimesed suvehooaja kuulutused on juba portaali ilmunud: «Näiteks otsitakse suveterrassile nõudepesijat, kokka, teenindajaid.
Samuti otsitakse hooajaliselt hotelliteenindajaid Norrasse,» loetles Matvere.
Tema sõnul lõppes paar nädalat tagasi ka konkurss õpilasmaleva rühmajuhtide leidmiseks. Välismaised pakkujad, kes vajaksid lisajõudu turismipiirkondadesse, ei ole siiski veel väga aktiivseks muutunud.
«See hoogustub ilmselt aprillis,» nentis Matvere. Siiski on karta, et pakkumisi tuleb varasemast vähem, sest suur hulk söögi-joogikohti Eestis on vahepeal uksed sulgenud.
Hotellide ja restoranide liidu tegevdirektori Donald Visnapuu hinnangul jääb nende hooajatööde arv ilmselt siiski varasemale tasemele. «Võetakse ikka töötajaid, sest suvel külastajate arv kasvab, aga ei ole näha mingit järsku ajutiste kohtade arvu suurenemist,» nentis ta.
Eri hinnanguil võib suvetöötajate arv ulatuda Eestis üle viie tuhande. Ligi 53 000 töötu jaoks on see Visnapuu sõnul aga tilk meres. Pealegi ei ole paljud hooajatööd täisajaga. «Näiteks on vaja hommikusöögiteenindajaid,» selgitas ta.
Kas eriti just noorte võimalus tööd leida väheneb, ei saa Visnapuu sõnul öelda: «Siin ei vaadata, kas noor või vana, vaid võetakse paremad, sest tööturul on nüüd võimalik valida.»
Varem ehitusel autojuhina töötanud Lääne-Virumaa mees Leivo Vutt tunnistas Postimehele, et loodab kevadel kindlasti tööd leida. «On ju palju töökohti, mis seisavad vaid ilma taga, on need siis seotud ehituse, mullatööde, põllumajandusega,» loetles mees.
Enim meeldiks talle töötada transpordialal, sest see on aastaringne. Vuti hinnangul saaks olukorda parandada, kui tööturuameti kaudu oleks võimalik teha läbi autojuhikoolitus ja ohtlike ainete veo kursused.
«Need annaksid tohutult võimalusi juurde, et tööd saada,» tõdes Vutt. «Tööturuametist aga väideti, et riigihanked alles käivad ja hetkel ei osata öelda, millal midagi selgub ja kuidas siis kohtadega on.»
Nii ei tea Vuti sõnul tööotsija, millal üldse koolitusele saab. «Firmaomanikele on palve, et ärgu hakaku kohe koondama,» märkis Vutt. Nii jäävad paljud lastega pered raskesse olukorda, sest uut tööd leiab peamiselt tutvuste kaudu. «Aga eks lootus sureb ju ikka viimasena, ei tohi pead norgu lasta,» lisas ta.
Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra tunnistas, et ka neil pole ilmselt sel aastal eriti tööd pakkuda. «Võib-olla mõni väike talunik veel võtab või aiandid, aga ei pane keegi ju enam käsitsi kartuleid ega muud.»
Sõrra sõnul on põllumajanduses oodata järjest töötajate vähenemist, sest viimastel aastatel on kõvasti investeeritud tehnoloogiasse, on lüpsirobotid ja muud asjad. «Masinad teevad ka hooajatööd ära,» nentis ta.
MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Vändre leidis, et kodututele ja raskesse olukorda sattunud töötutele on kevad siiski optimistlik aeg.
Kellel veel kodu olemas, neil lähevad korterikulud väiksemaks. Suurenevad juhutööde võimalused, näiteks saavad kiriku abil ajutist tööd kuldsete kätega alkohoolikud, kes töötavad hoolsalt kuni hetkeni, mil uuesti jooma kukuvad.
Praegused suuremad tööpakkujad
IT-firmad Skype ja Playtech
Moeaksessuaaride pood Expressions
Töötukassa, maksu- ja tolliamet, justiitsministeerium ja Tallinna Vangla
Valdkondade arvestuses pakuvad tööd enim IT, müük ja teenindus
Allikas: CV-Online
Tööandjate keskliit ei pea ametiühingute keskliidu ettepanekut uue töölepingu seaduse edasilükkamise osas realistlikuks ja kutsub ametiühinguid üles mõtlema selle tagajärgedele tööturul.
Ettevõtjad on uue töölepingu seaduse peatsele jõustumisele lootes üritanud töökohti igal võimalikul juhul säilitada, piirates sellega oluliselt niigi kõrget tööpuuduse taset ja töötukassa väljaminekuid. Töölepingu seaduse edasilükkamine toob kindlasti kaasa ulatusliku pankrotilaine, kuna reservid, millest maksta koondamishüvitisi, on kulunud jooksvateks palkadeks ja maksudeks.
Pankrotilaine võib paljude arvates olla kiireim tee majanduslanguse põhja saavutamiseks, kuid selle mõju tööhõivele on ränk. Uue töölepingu seaduse edasilükkamisel võib Eestit aasta lõpuks ähvardada 25% tööpuuduse tase, ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Eriti raskesse olukorda sattuvad seaduse edasilükkamisel väikeettevõtted, kellel tänastel tingimuste jätkudes puudub võimalus saada töötukassast ka kollektiivse koondamise hüvitist, täiendas Kriis.
Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb keerulises olukorras kasutada võimalikke abimeetmeid kombineeritult ja targalt. Töölepingu seaduse jõustamine koos töötukassa toetusmeetmetega kokkulepitud kuupäeval on kõige eeldus. Selleks, et vältida töötaja palgalt arvestatava töötuskindlustusmaksu mitmekordset tõstmist, tuleb olukorda realistlikult hinnata ja võtta juba täna kasutusele meetmed töötukassa maksejõuetuse vältimiseks. Tööandjate keskliit on oma vastavad ettepanekud ametiühingute keskliidule esitanud.
Lisainfo Tarmo Kriis
tel 699 9301
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 26. märtsil 2009
Lehekülg 1376 / 1599
