Artiklid
Jan Jõgis-Laats
Palgakärpe eelnõu annab võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga palku kuni 7 protsenti.
Justiitsministeeriumis valminud palgakärpe eelnõu seadustab kõigi riigisektori töötajate palkade seitsmeprotsendilise alandamise ning ühtlasi annab ettevõtetele võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga samas ulatuses ka töötajate palku. Ametiühingujuht Harri Taliga soovitab sellise muudatuse heakskiitmisel valitsusel tagasi astuda, tööandjate keskliidu hinnangul kasutaks seda võimalust aga paljud firmad.
Nimelt avaneb tööandjal juhul, kui ettevõtte majanduslik olukord halveneb oluliselt ja kokkulepitud palga edasimaksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav, õigus vähendada töötaja palka üks kord 12 kuu jooksul mõistliku ulatuseni. See mõistlik ulatus ei või siiski ületada seitset protsenti ja ühtlasi ei või alandatud palk jääda madalamaks valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui aga töötaja palgakärpega nõus pole, saab ta hüvitisena vaid ühe kuu palga ning ühtlasi ei saa ta täiendavalt töötuskindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist.
Nii tööandjad kui ametiühingud kuulsid juba 6. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud riigiteenistujate palkade maksmise ajutise korralduse seadusest alles täna. Ettevõtete huve esindava Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes muudatusest kuuldes, et arvatavasti kasutab seda võimalust kujunenud majandusolukorras paljud Eesti firmad.
Ametiühingujuht Harri Taliga omakorda nimetas ühepoolse palgakärpe võimalust ennekuulmatuks ja absurdseks. Kindlasti pole me sellega nõus, kogu jutt oli uue töölepinguseaduse koostamisel ju sellest, et asjad räägitakse läbi ja pannakse paika ning enam ei muudeta, sõnas Taliga.
Taliga sõnul arutab muudatust kindlasti ka homme hommikul kogunev ametiühingute keskliidu juhatus. Kui valitsus sellise eelnõu heaks kiidab, peab ta viivitamatult tagasi astuma see on ennekuulmatu katse taganeda kõige elementaarsematest kokkulepetest, rääkis Taliga. Midagi sellist ei ole ühes normaalses Euroopa riigis võimalik välja mõeldagi.
Seletuskirja kohaselt oleks palku võimalik vähendada vaid juhul, kui töömahud on ajutiselt vähenenud. Töömahu püsiva vähenemise korral on ainsaks õiguspäraseks võimaluseks töötaja koondamine, kinnitab seletuskiri.
Justiitsminister Rein Lang põhjendab kavandatavat seadusemuudatust rahandusminister Ivari Padarile saadetud kaaskirjas asjaoluga, et kogu maailmas valitsev erakorraline olukord on toonud olukorra, kus tööjõukulusid peab saama ilma töötajate ulatusliku koondamisi kärpida. Kui riigisektori töötajate palkade vähendamise saab valitsus seadusega sätestada, siis kohalikke omavalitsusi ja erafirmasid selleks sundida ei saa. Küll aga sätestab Langi juhitud ministeeriumi koostatud eelnõu võimaluse omavalitsuse teenistujate palku samadel alustel vähendada.
Jan Jõgis-Laats
Tööandjate keskliidu juht ei usu, et töövõtjad ühepoolse palgakärpega nõustuvad.
Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes justiitsministeeriumi palgakärpe eelnõu kommentaariks, et kui palku on võimalik seaduse tasandil miinimumpalga näol suurendada, peab olema võimalik neid ka vähendada. Ma ei pea seda ideed otseselt läbikukkunuks kui sellised mehhanismid on aktsepteeritud, ei välistaks, et mõte on teostatav ja mõistlik, rääkis Kriis.
Küll aga peaks vastav muudatus eeldama eelnevaid läbirääkimisi töövõtjatega, lausus Kriis, kes sarnaselt ametiühingutele kuulis justiitsministeeriumi poolt juba 6. veebruaril rahandusministeeriumi saadetud eelnõust alles täna.
Sellesse, et ametiühingud palgakärpega mingil moel nõustuda võiksid, Kriisil suurt usku pole. Kuid eks see on poliitiliste arutelude teema, sõnas ta.
Mina ei tea, kui põhjalikult koalitsioonipartnerid seda omavahel arutanud on, kuid eks see on keeruline lahendamist vajav küsimus.
Justiitsministeeriumi eelnõust samuti täna kuulnud ametiühingujuht Harri Taliga soovitas valitsusel juhul, kui ühepoolset kuni seitsmeprotsendilist palgakärbet tõsiselt võetakse, kohemaid tagasi astuda.
Teda toetas sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul saab töölepinguid muuta ainult poolte kokkuleppel.
Tööandja poolt palga ühepoolne vähendamine on õiguslikult absurdne mõte ja sisuliselt ei ole selle järele ka vajadust, ütles Nestor.
Meil veel toimivas turumajanduses on palgad kokkuleppe küsimus, mitte ühepoolne suva, mis tööandjale parasjagu sobib.
BNS
Justiitsministeeriumi ette valmistanud seadusemuudatused annaksid õigusliku aluse riigiteenistujate palkade vähendamiseks ametiasutuste juhtide otsusel seitsme protsendi võrra.
Eelnõu järgi oleks kavas palkasid kärpida alates 1. märtsist. Palkade kärpimisel võetakse aluseks 31. jaanuaril kehtinud palgad. Selline kuupäev on eelnõus sätestatud, et vältida palkade tõstmist vahetult enne 1. märtsi selleks, et need siis märtsi algusest endisele tasemele langetada, selgub seletuskirjast.
Esmajärjekorras peab ametiasutuse juht eelnõu järgi vähendama lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest.
Lisaks on eelnõus täiendav säte juulist kehtima hakkavasse uude töölepingu seadusesse. Välja pakutud täiendus võimaldaks ka eraettevõtetel muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi ja vähendada töötajale makstavat töötasu kuni seitse protsenti 12 kuu jooksul.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigiasutustes on palkade kärpimine ette nähtud asutuse juhi kohustusena, erasektoris ja kohalikus omavalitsuses võimalusena.
«Vajaduse eelnõuga pakutavate muudatuste järele on tinginud erakorraline olukord kogu maailma ja sellest tulenevalt ka Eesti majanduses, milles senised regulatsioonid enam ei paku adekvaatset lahendust,» seisab seletuskirjas.
«Eelnõu on suunatud normide kehtestamisele, mis võimaldavad riigil ja tööandjal efektiivselt, kuid samas tasakaalustatult reageerida järsult muutuvatele majanduslikele oludele.»
Eelnõu kaotab avaliku teenistuse seaduses sätestatud võimaluse maksta riigiteenistujatele puhkusetoetust ning keelab seadustest mittetulenevate toetuste ja lisatasude maksmise riigiteenistujatele.
Seletuskirja kohaselt oleks alternatiiv riigiametnike palkade alandamisele koondamine.
Töö kaotuse puhul tuleb tasuda isikutele koondamishüvitisi, mis sisuliselt tähendaks eelarvest täiendavate kulude tegemist. Seega koondamishüvitiste väljamaksmine võib sisuliselt tähendada täiendavat koondamist, seisab seletuskirjas. Koondamine tooks omakorda kaasa sotsiaalseid probleeme.
Kui ametnik pole palgakärpega nõus, võib ta teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamisest teadasaamisest.
Teenistusest vabastamisel makstakse riigiteenistujale hüvitisena ühe kuu ametipalk. Sarnane põhimõte on ette nähtud ka erasektori töötajate puhul.
Eelnõu näeb ette ettekirjutuse tegemise ja sunniraha nõudmise võimaluse, kui ametiasutuse juht ei ole palku vähendanud.
Kristi Leppik
Postimehe reporter Kristi Leppik jälgib hiljuti töökoha kaotanud 25-aastase paidelanna Egle Kuuse tööotsinguid. Ülemöödunud nädalal rääkis Kuuse sellest, miks ta töötuks jäi ning kuidas elu pärast seda läinud on. Eelmisel kolmapäeval käis Kuuse tööturuametis karjäärinõustaja juures.
Järjekord Paide tööturuameti ukse taga pole pikk, kõigest paar inimest. Ometi on õhkkond närviline. «Siin on järjekord ka!» käratab ukse taga istuv vanem naisterahvas Kuusele, kui too ukse vahelt sisse piilub.
«Nüüd on see sinisilm siit,» kutsub konsultant Margit Lugna parajasti kabinetti ühe 20ndates aastates noormehe. Mitte et noormehel silmaalune sinine oleks Lugna kiidab tema silmavärvi.
Kabinetis kostab küsimus, et millal ükskord tööd saab. «Mis pakkumised need siin on?» pärib üks härra ahastavalt. «Te võite neile kõigile kandideerida, ainult lüpsjat te ju ei valinud,» vastab Lugna.
Kui Lugna uurib, kas keegi ukse taga istujatest on järjekorras juba mitmendat korda, vastab Kuuse: «Mina olen lausa kolmandat korda juba.»
Peaaegu näkkab
Hakatuseks tutvub Kuuse praegu pakutavate töökohtadega: baaridaam, lüpsja, keemik-laborant, elektrik... Kokku 11. Üks nendest müügiesindaja amet Kuusele peaaegu sobib.
«Ma ka vaatasin, et teie eelmisel korral täidetud testi järgi sobiks see amet teile kõige paremini,» räägib karjäärinõustaja Helgi Kredemann. Kuid lisab, et kuna tegu on silindrite, hammasrataste ja muu tehnika müügiga, pole see ehk päris Kuuse ala.
Kuuse käik tööturuametisse kujuneb ootuspäraseks. «Vaatame, kuidas tal vahepeal läinud on, ning uurime, milliseid teenuseid oleks tema arvates juurde vaja,» selgitab Lugna.
Karjäärinõustaja soovitab noorel naisel esmajärjekorras kool ära lõpetada ja sellega Kuuse praegu tegelebki. «Kas kooliskäimine tööotsinguid segab?» pärib Kredemann. Kuuse vastab selge sõnaga, et kindlasti mitte.
Lisaks kooli lõpetamisele soovitab nõustaja Kuusel ka mõni võõrkeelekoolitus läbi teha. «See nõuab rahalist väljaminekut, seda ma praegu ei saa lubada,» kahetseb Kuuse.
Küll aga on Kuuse huvitatud tööturuameti pakutavast koolitusest. «Teile saaksime pakkuda administratsiooni puudutavat koolitust,» seletab Kredemann. Kuuse noogutab: sellest on ta kindlasti huvitatud.
Nõustamine aitab
Koolitusele pääsemiseks tuleb Kuusel end registreerida. Kuna koolituse korraldamiseks peab tööturuamet välja kuulutama riigihanke, võib kursuse algus veidi viibida. «Aga ma helistan teile veel koolituse koha pealt,» lubab Kredemann, kellel on juba kiire, sest järgmine inimene ootab ukse taga oma nõusaamiskorda.
Jutuajamine karjäärinõustajaga on asjalik, Kredemann võtab oma tööülesandeid täie tõsidusega, nendib Kuuse. «Võib-olla ehk liiga tõsiselt, sest ta kordas ikka ja jälle üle asju, mida olin juba kuulnud.» Kuid naine kinnitab, et nõustamisest on kasu. Nüüd oskab ta ennast paremini analüüsida ja panna paika soovid, mida ta edaspidi täita püüab.
Kommentaar
Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor
Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel jõuda äratundmisele, mida ta soovib teha, mida saavutada, milline eriala talle sobib.
Kui vaatame noori inimesi, siis pahatihti on paljud neist õpingud pooleli jätnud. Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis just praegu on õige aeg õpingud lõpetada. Seda karjäärinõustajad noortele ka kõige rohkem soovitavad. Kui kindel eriala omandatud, on kindlasti suuremad võimalused tööd leida.
Üldiselt on noorte osakaal tööotsimisel suurenenud, sest majandusõitsengu ajal jätsid nad kooli pooleli ja nende palgad olid ebaõiglaselt kõrged.
Mina vastaksin küsimusele, millal ükskord tööd saab, nii, et mida rohkem otsida ja mida rohkem selle leidmiseks ära teha, seda kiiremini tööd leiab.
Ahastuses inimene vajaks nõustamist. Inimene, kellel on suhtumine, et küll tööturuamet mulle töö leiab, tõenäoliselt tööd ei leiagi. Võime ta ju tööandja juurde vestlusele saata, ent tööandja saab aru, et see inimene ei ole pakutavaks tööks valmis. Julgust ja pealehakkamist peab olema.
Kaire Uusen
Personaliotsingufirmade poole pöördub abipalvega üha enam inimesi, kes pole kunagi töökonkurssidel osalenud ega CVd koostanud. Nende seas on nii staaikaid tehasetöölisi kui ka juhte ja tippspetsialiste.
«Meie poole pöördutakse küsimustega, kuidas koostada CVd, mis asi on kaaskiri, kuidas vestluseks valmistuda. Mõnel päeval on oma 4050 kõnet,» tunnistas omanimelise konsultatsioonibüroo juht Sirje Tammiste. Nõu ja abi soovivad eelkõige inimesed, kellel on arvestatav töökogemus ja haridus ehk siis need, kes seni edukat karjääri nautinud.
«Palju on juhte, kes ise tööd otsides tunnevad end ebamugavalt, ja on isegi neid, kes on varem töötajaid otsinud, aga nüüd helistavad ja küsivad, kuidas kaaskirja kirjutada,» tõdes Tammiste.
Muutusi on käitumises veelgi: varem helistati ja uuriti töökonkursside kohta harva, aga nüüd toimuvad telefoni teel pikad arutelud, lausa karjäärinõustamine. «Need on inimesed, kelle kandideerimine on läbimõeldud ja kes tahavad oma sobivust analüüsida,» viitas Tammiste valgekraedele.
Saatuslikud eksimused
Postimehele tunnistas mitu anonüümsust palunud väikefirma juhti, et nad tõesti ei tea, millised on kaaskirja koostamise reeglid. Põhjus seni pole neil kunagi olnud vaja seda kirjutada.
Töövahendusfirma CV Keskus ärijuht Kadri Johanson nentis, et kui koondamiste laine sai alguse lihttöölistest ja teenindajatest, siis nüüd on see haaranud kõiki ametite tasemeid. «Seega oleme ka täheldanud, et tööotsija rolli satuvad nüüd inimesed, kes ei ole sellega varem kokku puutunud,» nõustus ta.
Ent kui valgekraede uhkus ei luba kehva CVd ja kaaskirja koostada, siis kogemusteta ja kandideerimist mitte nii tõsiselt võtvad tööotsijad teevad tihti saatuslikke eksimusi. Näiteks saadavad nad tööandjale endast ebasündsa foto, vigu täis CV või annavad kontaktiks kahtlase nimega e-posti aadressi.
Tööandjale vale muljet jätta ei tasu ühe firmajuhi ehmatas ära töötajast luksuslikus keskkonnas tehtud foto, mis tekitas kartust, et millist palka võib sellises luksuses suplev töötaja nõuda. Üks firmajuht tunnistas, et neile on töökonkursside ajal tulnud täpselt ühesuguseid kaaskirju, mis on tööportaalides näiteks toodud ja kus pole kandideerija kohta ridagi.
Tööportaali CV-Online turundusjuht Raimo Matvere märkis, et kandideerimisega on enam raskusi inimestel, kes töötasid paarkümmend aastat ühes ettevõttes ja on nüüd koondatud. «Neil, kes viimati vahetasid töökohta Nõukogude ajal või pole seda kunagi teinud, ei ole kahjuks CV ja avalduse koostamise kogemust,» nentis ta.
Samuti on keerulisem edukalt kandideerida madala haridustasemega inimestel, kes pole selgeks teinud kandideerimiseks vajaliku eeltöö tähtsust.
«Üldiselt mängib rolli varasem konkureerimiskogemuse puudumine ja ilmselt ka küllalt kõrge hinnang oma oskustele ja töötulemustele. See tekitab olukorra, kus kandidaadid koostavad CV vigaselt, toovad seal esile valesid asju või n-ö pakuvad üle,» selgitas Matvere.
Palk jäägu edasiseks
Seepärast tuleks tema sõnul julgelt küsida abi usaldusväärsetelt lähedastelt, kes korduvalt edukalt kandideerinud.
Matvere hinnangul on töökoha leidmisel eelis hea eneseanalüüsi võimega inimestel, kes oskavad oma soove ja võimeid hinnata. «Töökonkursside korraldajad ei soovi lugeda ja kuulda kurtmist, eelmiste tööandjate kirumist jms,» märkis ta.
CV Keskuse ärijuhi Johansoni sõnul tuleb ette olukordi, et CV on kiiruga valmis visatud või on esitatud puudulik info töökogemuse, hariduse ja oskuste kohta. «CVs on kohatud ka isiklikud arvamusavaldused majanduse või poliitika kohta jms,» pani ta kandideerijatele südamele.
Lisaks ei oska tööotsijad palka küsida. «Liiga suure töötasu küsimine vähendab intervjuukutseid. Liiga väike töötasu aga kahandab võimalust raskema töö eest kõrgemat palka taotleda. Seega soovitame jätta palgateema hilisemaks läbirääkimiseks,» lausus Johanson.
Tasub hoiduda
Töökohale kandideerijate kõige hullemad vead
Tööandjale saadetakse foto endast bikiinides ja väljakutsuvas poosis
Tööandjale saadetakse enda lapsepõlvepilt
Kontaktiks antakse e-posti aadress stiilis See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
CVs sõimatakse endist tööandjat, avaldatakse arvamust poliitikute või majanduse kohta jms
CVs laiutab enesekiitus ja vale
CV on täis nn valgeid laike ehk info haridus- ja töökogemusest on valikuline
CV on kirjavigu täis või jutustav
Kaaskirjana saadetakse internetis olev näide selle andmeid muutmata
Kaaskirja kirjutatakse vaid üks rida «soovin kandideerida»
Ühele firmale mõeldud kaaskiri saadetakse vale pöördumisega ka teistele firmadele
Üks inimene saadab avaldusi pimesi kümnetele või sadadele firmadele
Üks inimene kandideerib kõigile ühes firmas pakutud vabadele töökohtadele
Allikad: personaliotsingufirmad, ettevõtjad, PM
Lehekülg 1384 / 1593
