Artiklid

Avaldatud: 13 Mai 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kas ja millistel tingimustel on tööandjal õigus muuta tähtajatu töölepinguga töötaja töötasu suurust (väiksemaks)?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Seaduse järgi on palga muutmiseks vaja poolte kokkulepet. Seaduse eesmärgiks on kaitsta töötajat tööandja ühepoolse palga vähendamise vastu.

Tööandjal on õigus teha töötajale ettepanek töötasu muutmiseks (vähendamiseks), kuid reaalselt saab ta palka muuta alles siis, kui töötaja sellega nõus on.

Nõusoleku korral vormistatakse palgamuudatus kandega töölepingus, millele pooled alla kirjutavad.

Kui töötaja keeldub, ei ole töötasu muutmine lubatud. Kui tööandja seda siiski teeb, on töötajal õigus nõuda saamata palka.

Maksmata jäänud palga nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Avaldatud: 13 Mai 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Koolinoorel on suvise legaalse tööotsa leidmine ilma (vanemate) tutvusteta pea võimatu.

8. klassi tüdrukutel Laural ja Amandal on vedanud: mõlemad on leidnud saabuvaks suvevaheajaks sobiva töökoha. Kui Laural oli koht piltlikult öeldes varnast võtta – juba teist suve läheb ta appi vanematele kuuluvasse külalismajja –, siis Amandal tuli kasutada tutvusringkonna abi. Nüüdseks on kindel, et ta saab ajutist ööd oma ema sõbranna kohvikus. Mõlemad tütarlapsed kinnitasid kui ühest suust, et tuttavate abita töökoha leidmine lõpeb tavaliselt tühjade pihkudega. Kui internetis ka midagi sobivat on, siis ei taheta alaealistega sõlmida ametlikku lepingut. Tüdrukud on kuulnud neistki juhtudest, kui tööandja on jätnud lubatud töötasu lihtsalt maksmata või maksnud palju vähem. Rääkimata pikkadest tööpäevadest, mis ametlikult töötades ei tuleks kõne allagi, või palkajate kahtlasevõitu taustast.

Kui tutvusi pole, tuleb riskida, ütles kolmas 15-aastane Tallinna neiu, kes oma nime lehes näha ei soovinud, sest pelgas, et siis ta lubatud müügitööd lihtsalt ei saa. Tööd tuleb teha “mustalt”. Õpilasmaleva kohad aga said lihtsalt nii kiiresti otsa, et talle ei jagunud enam midagi.

Teismeliste vanemad, keda Tööleht küsitles, vastasid üksmeelselt, et nemad oma last ilma tööandja tausta põhjaliku uurimise ning korraliku töölepinguta tööle ei laseks. Üksmeelel oldi selleski, et lapsele töökoha leidmine on suuresti vanemate kätes, selleks tuleb tülitada võimalikult paljusid tuttavaid küsimusega: “Ega teie firmas midagi sobivat pakkuda ole?”

Ajutisi töökohti vahendab ka tööturuamet, enamasti just suve alguses, ütles tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi. “Pakutavad tööd on enamasti lihtsamad, suvehooaja eripäraga seotud kohad (jäätisemüüjad jmt). Võimalusi ikka on noortele,” nentis Labi. “Problemaatilisem on aga just töö-andjate valmisolek arvestada kõiki alaealiste töötamisega seonduvaid erisusi, nagu lühem tööpäev ja lubatud tööde piiratud loetelu. Tihti aga on ka jäätisemüüja tööpäevad pikad ja 15-aastane ei tohi üle kuue tunni päevas töötada. Nii polegi kõik tööandjad valmis alaealisi tööle võtma.”

Rohkem asjaajamist

Tõepoolest, koolikohuslastest alaealiste palkamine nõuab ettevõtetelt rohkem asjaajamist. Selleks tuleb tööinspektsioonilt taotleda luba, korda ajada üksjagu dokumente, muretseda lapsevanema (eestkostja) nõus-olek (selleta on koolinoore allkirjastatud tööleping kehtetu), järgida rangelt lubatud tööajanormi ning olla valmis tööinspektorite pisteliseks kontrolliks. Reedese seisuga oli tööinspektsiooni Põhja inspektsioonile esitanud kooliõpilaste ajutise palkamise taotluse kolm ettevõtet-organisatsiooni, neist üks oli õpilaste töömalev. Küllap tuleb taotlusi suve jooksul juurde, on alati tulnud, märkis tööinspektsiooni peajurist Ilona Torn. Praeguste loataotlejate dokumendid olid korras. Ta möönis, et inspektsiooni on tulnud signaale alaealiste ebaseadusliku töötamise kohta ning neid ka kontrollitakse. Neist tööandjatest aga, kes on viimasel ajal koolinoorte palkamist ametlikult taotlenud, on ära öeldud vaid ühele.

Juhtub, et ettevõttes on töökäte puudus puhkuste kõrghooajal nii suur, et ollakse valmis täitmata töökohad alaealistele sobivaks kohandama. Nii näiteks otsib Eesti Post kümmet koolinoort ajutiselt reklaamlehti laiali kandma ning kirju ja pakke sorteerima, ütles ettevõtte pressiesindaja Inge Suuder. Töökuulutus pannakse üles siseveebi ning koduleheküljele. Ettevõtte siseringist on varem kooliõpilasi ametisse otsinud ka Tallinna Külmhoone. Kui selgi suvel peaks tulema ajutist tööd, täidetakse need vähesed kohad oma töötajate lastega, rääkis personalidirektor Marge Lepp.

Kõlblust ja tervist rikkuv töö koolinoortele keelatud

Lubatud vaid kerged tööd:

•• 13–14-aastastel alaealistel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.

Sellised kerged tööd on:

1) põllumajandustööd: nt aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;

2) tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd;

3) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd: nt kauba lahtipakkimine, asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine jne, samuti müügitöö;

4) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd: nt lauakatmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine;

5) käsitöö, nt suveniiride vms valmistamine või müük;

6) kontoritööd;

7) puhastus- või koristustööd: nt tootmisega mitteseotud ruumide või territooriumide hooldamine;

8) kultuuri, spordi või reklaamiga seotud tööd: nt töö etendusasutuses loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, siseturismiga seotud üritustel, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine, müümine või kuulutustulpadele või -tahvlitele kleepimine jms.

Allikad: töölepinguseadus, vabariigi valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 172

Avaldatud: 13 Mai 2008

• Eesti Päevaleht
• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS

Helve Toomla
jurist

•• Töötan riigiasutuses. Ees ootab osakonna ühe büroo sulgemine ja allesjääva teise kohta viimine, arvatavasti juba uue nime all. Samale koosseisule seal töökohti ei jätku, aga neid pakutakse mõnes teises asutuse büroos. Kuid mulle ei sobi teiste büroode asukohad kohe kuidagi. Kas võin taotleda koondamist või tuleb endal lahkumisavaldus kirjutada?

Ametiasutuse koosseisus ette nähtud ametikohtade arvu vähenemise või teenistuse ümberkorraldamise korral tekib asutuses tavaliselt koondamise olukord. Ametnikku ei koondata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.

Ka teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Kui küsija keeldub nii ühest kui ka teisest, ei jää asutusel muud üle kui vabastada ta teenistusest koondamise tõttu.

Muidugi on alati võimalik ka omal soovil lahkumisavaldus anda, kuid sel juhul jääb küsija ilma koondamishüvitisest ja töötuks jäämise korral ei maksta talle töötuskindlustushüvitist.

•• Meie töötaja õpib Tallinna ülikooli magistriõppes täiskoormusega ja riigieelarvelisel õppekohal. Ta soovib minna 14 kalendripäevaks õppepuhkusele, et magistritööd kirjutada. Kas töötajal on õigus saada kümne päeva eest keskmist töötasu?

Täiskoormusega õppivale üliõpilasele, sh magistriõppes olijale, täiskasvanute koolituse seadus õppepuhkust ette ei näe.

Avaldatud: 06 Mai 2008

• Eesti Päevaleht
• Palgaseadus

Helve Toomla
jurist

•• Kas on õige, et riigipühal töötamise eest saab topelttasu? Minu töögraafik on alatasa niimoodi kokku pandud, et tööpäev on sattunud ka riigipühale. Aga makstakse täpselt samamoodi nagu iga teisegi tööpäeva eest.

Riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt, kas töötajale makstakse ajapalka (kuupalka, tunnipalka) või tükipalka. Graafikuvälist riigipühal töötamist võib raha asemel vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses hüvitada ainult töötaja enda soovil. Küsija võib oma riigipühal töötamise eest saamata jäänud palgaosa nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, kui töö-andja keeldub selle maksmisest.

•• Töötaja töötab graafiku järgi riigipühal 12 tundi (kella 8–20), tema kuupalk on 5000 krooni. Kuu lõpu seisuga on töötajal 24 ületundi. Kuidas peaks töötasu arvestama?

Riigipühal graafiku järgi töötamise korral on kuupalgalisel töötajal selle päeva tasu juba ühekordselt palgas sees, ettenähtud kahekordse tasu saamiseks tuleb sama ühekordne päevatasu teist korda maksta. Tööajakava ehk graafiku koostab tööandja tööajanormist lähtudes, töötamise aeg riigipühal läheb normijärgse tööaja hulka. Kui töötaja on nõustunud tegema ületunnitööd ning pole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises vaba ajaga, siis tuleb talle iga üle normi töötatud tunni eest maksta lisatasu 50 protsenti tema tunnipalga määrast.

Oletame, et arvutatakse maikuu palka. Mais on 168 töötundi, tunnitasu seega 29,76 krooni (5000:168). Palgaks tuleb siis töötajale arvestada 5000 krooni põhipalka, riigipühal töötatud 12 tunni eest 357,12 krooni (12x29,76) ja 24 ületunni eest 1071,36 krooni (44,64x24). Kokku on töötaja brutopalk 6428,48 krooni.