Artiklid
Ille Grün-Ots
Kus töö, seal palk. Kus palk, seal maksud. Aga kui palju, kellele ja kuidas?
Igast sadamast eestlast enam väidetavalt ei leia. Igast Euroopa riigist küll ja suur osa neist rabab seal kodumaisest suurema palga nimel tööd teha. Kes ehitab, kes kitkub kalkuneid.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul sõltub asi sellest, kas tööandjaks on Eesti või välismaa firma: Kui inimene töötab ajutiselt välismaal ning tööandja on välismaa firma, tasutakse maksud sinna riiki, kus töötatakse. Kui tööandjaks on Eesti äriühing, siis oleneb maksude maksmine välismaal viibimise ajast kui töötaja viibib välismaal alla 183 päeva järjestikuse 12 kalendrikuu jooksul, siis maksab maksud Eestisse, kui kauem, siis töökoha riigile.
Tallinna mees Priit on käinud Soomes katuseid ehitamas juba 17 aastat, seda küll vahepeal väikeste vaheaegadega. Tema sõnul on Soome firmad, kes välistööjõudu kasutavad, maksude suhtes tänapäeval väga hoolikad.
Kui Priit 1990. aastal esimest korda laeva istus, et Soome tööle sõita, käisid asjad veidi teistmoodi. Tööluba polnud. Ega me sadamast kaugemale saanudki sõber ajas piirivalvele natuke vale juttu, muigab Priit tagantjärele. Tollal oli selline ilma loata Soomes tööl käimine üsna levinud.
Palka maksti mustalt
Soome tööle sai aga Priit tollal ikkagi. Firma, kes töökäsi vajas, ajas siinse Soome saatkonna kaudu tööloaasjad korda. Tolleaegsete maksude kohta ütleb Priit, et polnudki mingeid makse palka maksti n-ö mustalt. Asi muutus seaduslikuks, kui töötajate välismaale saatmisega hakkasid tegelema vahendusfirmad.
Kui inimene käib tööl ja saab palka, tihti on tal ka laenud ja mõni pensionisammas, millelt võimalik makstud tulumaks tagasi saada, siis tuleb tal üldjuhul täita ka tulumaksudeklaratsioon. Siinkohal tekib Kindsigo sõnul pikemaajalise välismaal viibimise korral küsimus, millise riigi residendiga on tegemist kas endiselt Eesti residendiga või muutub isik selle välisriigi residendiks, kus ta töötab.
Residentsuse määramise juhend on üleval MTA kodulehel aadressil www.emta.ee. Kui isik jääb Eesti residendiks, esitab ta Eestis ka oma tuludeklaratsioo-ni. Tuludele, mis on teenitud välismaal üle 183 päeva töötades, rakendub vabastusmeetod, s.t neid tulusid tuleb näidata, kuid lisamaksu tasuda ei tule. Lühiajalise töötamise korral rakendub krediidimeetod maksuko-hustuse arvutamisel lahutatakse Eesti tulumaksust välismaal tasutud tulumaks. Kui isik on ikka Eesti resident ja ta deklareerib maksustatavat tulu, siis saab sellest ka mahaarvamisi teha, selgitab Kindsigo.
Soovitused
Kui töö kestab üle kuue kuu
Enne lahkumist selgita välja, kas Eestil on sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping sihtkohariigiga.
Kui viibid teises riigis kauem kui kuus kuud, võivad mõlemad riigid pidada töötajat oma residendiks.
Kui elukoht Eestis säilib, peetakse töötajat Eesti seaduste alusel Eesti residendiks ka Eestist eemal oldud aja vältel.
Kui teine riik peab töötajat oma residendiks, siis väljastab ta vastava tõendi.
Kui riikide vahel on kehtiv maksuleping, välditakse topeltresidentsust ning topeltmaksustamist maksulepingu alusel.
Kohale jõudes selgita, kuidas toimub töö tasustamine ja kas teises riigis tekib maksukohustus.
Hoia alles ning vajadusel esita maksu- ja tolliametile sihtriigis tasu saamise ja maksude tasumisega seotud dokumendid.
Merike Lees
Isapuhkuse pikkus oleneb isa töövormist: ajatöötaja saab puhata kaks nädalat, graafiku alusel töötav mees aga kuni poolteist kuud.
Uuest aastast saavad mehed isapuhkust tööpäevades, kõiki teisi puhkusi arvestatakse kalendripäevades. Näiteks kui isa töötab 24tunnistes vahetustes, siis on tal kuus ainult seitse tööpäeva ja puhkus võib venida pooleteise kuu peale, samas kui ajatöötaja saab puhata ainult 10 tööpäeva ehk kaks nädalat.
Juristid ja personalijuhid on segaduses, kuid sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna juhataja Egle Käärats kinnitas, et nii ongi. Tööpäev on tööpäev, ükskõik kui palju tunde sellesse kuulub. Seega võidavad selle seadusega nii need isad, kes töötavad pikkades vahetustes graafiku alusel kui ka need isad, kes töötavad vähendatud koormusega.
Käärats möönis, et see on ainult ametniku soovitus ja kui selle peale laekub õiguskantsleri kaebus või kohtu otsus, siis tuleb selle seaduse rakendus ümber muuta.
G4S loeb tunde
Suure hulga meessoost töötajatega G4Si personalijuht Valdur Peebo oli nõutu ja tõdes, et see on probleem. "Eeldame, et inimene peab saama 10 järjestikust tööpäeva puhkuseks, kuid siis võib juhtuda, et tal jääb normtunde puudu," rääkis Peebo. Normtundide alusel saab aga töötaja palka.
Töögraafikut ette võttes ütles Peebo, et nad on valmis pakkuma töötajale 80 vaba töötundi. 80 töötundi arvestas ta kümne kaheksatunnise tööpäeva järgi. Tundide arvestust on aga keeruline vormistada, kuna seadus ei näe ette sellist võimalust, samuti ei võimalda seda personaliarvestusprogrammid.
Tunniarvestus tekitaks aga teistpidi ebavõrdsust: siis oleks kontoritöötaja puhkus pikem kui 24tunniseid vahetusi tegeval töötajal. Selle vältimiseks tuleb kohendada graafikut või võimaldada kompenseerivat vaba aega, pakkus Peebo.
Sama nõutu kui Peebo oli ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam, kelle jaoks oli ebaselge, mitu tööpäeva on 24tunnises vahetuses.
"Me ei räägi normtunnipäevast vaid tööpäevast, ja kui kümme tööpäeva jaotub pooleteisele kuule, siis on isikul õigus saada selle perioodi ulatuses isapuhkust," sõnas Käärats.
Töövahetus = päev
Tundide lugemisega ei olnud nõus ka Heli Raidve Tööõigusabi juht Heli Raidve. "Arvan, et 24tunnises vahetuses olemine ei võrdu kolme tööpäevaga ja 10 tööpäeva ei saa ammendatud kolme sellise vahetusega," nentis ta.
Töö- ja puhkeaja seaduse N 2 lg 4 kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega ei ole 24tunnine vahetus nagu kolm tööpäeva. "Kuna seadusandja ei ole isapuhkust määranud tundides, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks seda selgesõnalist paragrahvi teistmoodi (ja lapsele kahjulikumalt) tõlgendada ja 24tunnise vahetuse kolmeks tööpäevaks lugeda," ütles Raidve.
Uuest aastast tõusis ka isapuhkuse tasu. Kui varem sai isapuhkuse päeva eest 66 krooni, siis nüüd säilitatakse isale keskmine palk, mis ei tohi olla suurem kui kolm keskmist palka.
Ebavõrdsus ei häiri
Vaatamata ilmsele ebavõrdsusele ei ole tänasest kahenädalasele isapuhkusele jääv müügimees Viljar Luik kade.
"Mina saan oma lapsega ka pärast tööd tegelda, 24tunnises vahetuses ei ole see aga võimalik," sõnas ta päästeteenistuses ja tuletõrjes töötajaile mõeldes. Küll aga rõhutas Luik isapuhkuse tasu olulisust. See oli tingimus, miks ta üldse isapuhkusele sai jääda. Ka Valdur Peebo oli veendunud, et keskmise palga maksmine tõstab isapuhkuse populaarsust, sest seni ei kasutatud seda just sissetuleku olulise vähenemise tõttu.
Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Enamasti antakse töötajale puhkust puhkuste ajakava alusel, mis tuleb tööandjal koostada ja töötajatele tutvustada jaanuaris.
Kui tööandja puhkuste ajakava nõutaval ajal ei koosta, on töötajal õigus valida puhkuse aeg ise, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Selline karm sanktsioon teenib ka töötaja era- ja perekonnaelu puutumatuse tagamise eesmärki.
Kui tööandja oma kohustust ei täida ja jaanuaris puhkuste ajakava ei koosta, siis ei saaks töötaja planeerida oma eraelu ning peaks ootama, millal tööandja suvatseb talle puhkust anda.
Selline olukord oleks lubamatu ja riivaks oluliselt töötaja õigust perekonna- ja eraelule, seetõttu ongi seadusega antud töötajale õigus kirjeldatud juhul oma elu korraldamiseks määrata oma puhkuse aeg ise.
Tervise kaitse ja töövõimetuse hüvitamise eesmärgist tulenevalt on ka tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajatel õigus saada puhkust nende poolt valitud ajal.
Tervise kaitsmise eesmärgist tulenevad samuti põhimõtted, mille kohaselt töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda ja tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata. Samast põhimõttest tuleb reegel, et puhkus antakse alati tervikuna.
Ainult töötajaga kokkuleppel on võimalik jagada puhkus osadeks, kusjuures sellise kokkuleppe saavutamisel peab üks osa puhkusest olema vähemalt 14 kalendripäeva.
Vaidluste vältimiseks peaks tööandjal puhkuse osadeks jagamise kohta olema esitada eraldi kirjalik kokkulepe.
Samamoodi kirjalikult tuleb muuta ka puhkuste ajakava.
Puhkuste ajakava muuda kirjalikult
Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel tuleb kõikidel juhtudel teha kirjalik puhkuste ajakava muutmine.
Puhkuste ajakava muutmiseks võib olla mitmeid põhjuseid: töötaja haigestumine enne puhkuse algust või puhkuse ajal, poolte kokkuleppel puhkuste ajakava muutmine, töötaja eriõiguse tekkimine (rasedus- või sünnituspuhkus, lapse sünd) vm. Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib enne puhkuse algust, viiakse puhkus tervikuna üle poolte kokkuleppega määratud muule ajale.
Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib puhkuse ajal, on kaks tegutsemisvõimalust, mille rakendamine sõltub oluliselt töötaja käitumisest. Kui töötaja kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval päeval tööle ei tule ning n-ö ise pikendab oma puhkust haiguspäevade võrra, olulist probleemi ei teki, sellisel juhul on puhkus kokkuvõtteks tervikuna ära kasutatud.
Kui töötaja tuleb kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval esimesel tööpäeval tööle, kaasas haigusleht, tuleks ta kohe suunata tagasi haiguse tõttu kasutamata jäänud päevi puhkama või sõlmida kirjalik kokkulepe kasutamata jäänud puhkuseosa üleviimiseks teisele ajale.
Kui puhkust ei pikendata või kokkulepet ei saavutata, võib töötaja valida saamata puhkuse kasutamise aja ise, teatades sellest kirjalikult kaks nädalat ette.
Teave
Puhkuseseaduse N 16 kohaselt on tööandja kohustatud andma puhkust töötaja poolt soovitud ajal:
* naisele vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* naisele ja mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* alaealisele;
* alla 7aastast last kasvatavale vanemale;
* 7-10aastast last kasvatavale vanemale lapse koolivaheajal.
Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant
Ehkki sellest aastast arvestatakse täiendavat maksuvaba tulu juba esimese lapse pealt, jõuab raha vanemate kontole alles tuleval aastal.
Paljude inimeste maksukoormusele avaldab positiivset mõju see, et 2008. aastast saab üks lapsevanematest täiendava maksuvaba tulu 27 000 krooni juba esimese alaealise lapse eest. Seega kui peres on kaks alaealist last, kellest kumbki maksustatavat tulu ei saa, siis saab 2008. aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis üks vanematest oma tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 54 000 krooni.
Residendist füüsilise isiku tulumaksukoormust alandas maksuvaba tulu suurenemine 27 000 kroonile aastas ehk 2250 kroonile kuus.
Uudsena ei kuulu 2008. aastast maksustamisele füüsilisest isikust ettevõtja poolt talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu 45 000 krooni ulatuses kalendriaastal.
Kuna finantsteenuste turul on olnud üleüldine intressimäärade suurenemine, siis tõuseb 2008. aastast 5 protsendile minimaalne intressimäär, millega oma töötajale laenu andmist ei loeta erisoodustuseks.
Kui tööandja annab töötajale laenu madalama intressiga kui 5% aastas, siis loetakse tegeliku intressimäära ja 5% vahe erisoodustuseks. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel kuulub tulumaksuga maksustamisele kogu seotud füüsilisele isikule antud laenu põhisumma (kui laenude, avansside, ettemaksete suurenemine kalendrikuus ületab 50% eelmise kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast).
Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad arvestama, et 2008. aastast suureneb minimaalse sotsiaalmaksu arvestamise aluseks olev baassumma 2700 kroonile, mis tähendab, et sotsiaalmaksu tuleb maksta vähemalt 891 krooni kuus.
Seda kohustust ei ole töötajatel ja FIEdel, kes saavad riiklikku pensioni, on tööle asunud või töölt lahkunud jooksval kuul, on palgalisel puhkusel, kasvatavad vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19aastast last, või kes on õpilased või üliõpilased, jm seaduses nimetatud juhtudel.
Taust
Otseste maksude muudatused 2008
* tulumaksumäär alaneb 22 protsendilt 21 protsendile
* maksuvaba tulu suureneb 24 000lt 27 000 kroonile
* täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest
* metsanduse FIEle maksuvaba 45 000 krooni aastas
* intressi miinimum erisoodustuse kontekstis 3%-lt 5%-ni
* sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 2000lt 2700 kroonile
Kadri Masing
Numbril 6 406 000 vastab jurist tööpäevadel tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul võib küsida töölepingut, töö- ja puhkeaega, palka, puhkuseid ja töökeskkonda, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavaid küsimusi.
Infotelefonis ei anta vastuseid töösuhetes tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks. Keerulisemates küsimustes ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav tulla kohaliku inspektsiooni juristi vastuvõtule.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kella 10 kuni 14.
Eelmisel aastal töötas infotelefon kolmel nädalapäeval kahe tunni kestel.
Lehekülg 1428 / 1593
