Artiklid
Koondamine tuleb rutem ja selle eest makstav tasu väheneb!
Täna kooskõlastusringile saadetud ja juba vallandamise lihtsustamise pärast kriitikat saanud töölepinguseaduse (TLS) eelnõu muudab sotsiaalministeeriumi hinnangul Eesti tööõiguse nüüdisaegsemaks.
Tööõigust uuendamisel lähtutakse ministeeriumi teatel seitsmest koondpõhimõttest, millest esimesena mainitakse turvalist paindlikkust.
See tähendab ministeeriumi teatel, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama töösuhet, mis arvestaks lepingupoolte vajaduste ja huvidega.
«Tööandja soovib tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve. Töötaja, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma, peab oluliseks, et tööandja võimaldaks tal seda teha,» teatas ministeerium.
Turvaline paindlikkus töösuhetes aitab ministeeriumi hinnangul muuta kogu tööturgu paindlikumaks.
Tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus, mis tähendab nii töötutele lisaraha jagamist kui töökohtade kaotamise lihtsustamist. Viimane puudutab eelkõige pikaajalisi töötajaid, sest kordades kärbitakse aega, kui palju tuleb neile koondamisteatest ette teatada, ja summat, kui palju neile koondamishüvitist maksta.
Töötud saaksid lisaraha
Esimese meetmena tagavad nüüdisaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid piisava sissetuleku ajaks, kui inimene on töötu.
Koos TLSi muutmisega tehakse muudatusi ka töötuskindlustuse ja töötutoetuse määradesse.
Esiteks tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100 töötuse päeval 50 protsendilt 60 protsendini arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast. Sellele järgneval perioodil jääb töötuskindlustushüvitise asendusmäär muutumatuks ehk 40 protsendile.
Teiseks hakkavad töötutoetust saama ka need, kes ei ole töötanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 12 kuud. Nii saaksid töötutoetust kõik koondatud, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist. Pikemas perspektiivis tõstetakse töötutoetuse suurust rahvusvaheliselt aktsepteeritud tasemeni ehk 50 protsendini miinimumpalgast.
Töövahetus muutub lihtsamaks
Teise meetmena hõlbustab tulemuslik aktiivne tööpoliitika liikumist ühelt töökohalt teisele, aga ka töötusest ja mitteaktiivsusest tööhõivesse.
See saab teoks tööturuameti vahendusel, mille konsultandid aitavad inimesel leida uut tööd. Tööturuamet pakub tuge nõustamisest täiend- ja ümberõppeni.
Kutsutakse juurde õppima
Kolmas meede ehk tulemuslik elukestva õppe süsteem võimaldab inimestel jääda tööturul konkurentsivõimeliseks. Inimestele selgitatakse, miks on vaja ennast täiendada. Olulisel kohal on ka riigipoolne rahaline tugi, et koolitused oleksid kättesaadavamad.
TLSi muutmise käigus lihtsustatakse õppepuhkuste regulatsiooni ja pikendatakse tasustatud õppepuhkuse perioodi. Töötavatel inimestel on uue seaduse kohaselt õigus saada 15 päeva keskmise palgaga tasustatud puhkust ja 15 päeva palgata puhkust tasemeõppes ning tööga seotud koolitusel osalemiseks. Tööga mitteseotud koolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada palgata puhkust. Oluline on siinkohal rõhutada, et palgata õppepuhkuse saamise võimalus eelnõu järgi veidi väheneb, kuid palgalise puhkuse kestvus suureneb.
Töökoha kaotamine muutub lihtsamaks
Neljas meede lihtsustab töötajate vallandamist. Paindlik tööõigus võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis sobivad mõlema vajadustega kõige paremini.
Tööandja ei pea kulude kokkuhoidmiseks ettevõttes säilitama töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja, selgitas ministeerium.
Koondamisteade võib tulla ootamatumalt
Vallandamist muudab lihtsamaks ka eelnõus olev koondpõhimõte, mis käsitleb töösuhete paindlikkuse suurendamist.
Vähenevad koondamishüvitised ja koondamisest etteteatamise tähtajad koondamishüvitis väheneb 1 kuu keskmise palgani, seda olenemata tööstaaist.
Koondamisest etteteatamise periood on viidud Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta miinimumini.
Kui staai on alla 1 aasta, on etteteatamise periood 10 tööpäeva, 1-10 aasta puhul 20 tööpäeva, 10-15 aasta puhul 30 tööpäeva ning rohkema kui 15 aasta puhul 40 tööpäeva.
Ülejäänud koondpõhimõtete kohta võib lugeda sotsiaalministeeriumi koostatud koondmaterjalist, mis on doc-failina uudisele lisatud. DOKUMENT: Töölepinguseaduse memo
Toimetas Alo Raun, Postimees.ee
Alo Raun, Postimees.ee
Tööraamat saab osaks ajaloost!
Täna kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse lubab hakata sõlmima ka suulisi töölepinguid ehk kaotab ära töölepingu kirjaliku vorminõude.
«Kuna ka pikemajalisi töölepingud sõlmitakse aegajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma,» teatas eelnõu koostanud sotsiaalministeerium.
Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused paberile kirja pandud kujul või saadetuna e-mailiga töötajale või mõnes muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerida ja vastav info töötajale edastada.
«Üldiselt on muidugi soovitav kõigil jätkuvalt sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene,» lisas ministeerium.
Muudest tööõigusest formaalsete sätete kaotamist ja halduskoormuse vähendamist puudutavatest aspektidest kaotatakse näiteks ära tööraamat.
«Tööraamat on iganenud nähtus, mis ei taga enam ammu töötajale mingit täiendavat kaitset,» teatas ministeerium.
Veel kaotatakse ära isikukaartide pidamise nõue tööandjale antakse vabadus ise valida, millisel kujul ta soovib personaliarvestust pidada.
Kaob ka vajadus töösisekorraeeskirjade kooskõlastamiseks tööinspektsioonis ja tööinspektori nõusoleku andmine teatud töötajate gruppide (nt usaldusisik, rase töötaja) töölt vabastamiseks, samuti nõusolekud selle kohta, et tööandjal tõesti ei ole terviseprobleemidega või rasedale töötajale kergemat tööd anda.
Täna kooskõlastusringile saadetud ja juba vallandamise lihtsustamise pärast kriitikat saanud töölepinguseaduse (TLS) eelnõu muudab sotsiaalministeeriumi hinnangul Eesti tööõiguse nüüdisaegsemaks.
Ille Grün-Ots
Kus töö, seal palk. Kus palk, seal maksud. Aga kui palju, kellele ja kuidas?
Igast sadamast eestlast enam väidetavalt ei leia. Igast Euroopa riigist küll ja suur osa neist rabab seal kodumaisest suurema palga nimel tööd teha. Kes ehitab, kes kitkub kalkuneid.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul sõltub asi sellest, kas tööandjaks on Eesti või välismaa firma: Kui inimene töötab ajutiselt välismaal ning tööandja on välismaa firma, tasutakse maksud sinna riiki, kus töötatakse. Kui tööandjaks on Eesti äriühing, siis oleneb maksude maksmine välismaal viibimise ajast kui töötaja viibib välismaal alla 183 päeva järjestikuse 12 kalendrikuu jooksul, siis maksab maksud Eestisse, kui kauem, siis töökoha riigile.
Tallinna mees Priit on käinud Soomes katuseid ehitamas juba 17 aastat, seda küll vahepeal väikeste vaheaegadega. Tema sõnul on Soome firmad, kes välistööjõudu kasutavad, maksude suhtes tänapäeval väga hoolikad.
Kui Priit 1990. aastal esimest korda laeva istus, et Soome tööle sõita, käisid asjad veidi teistmoodi. Tööluba polnud. Ega me sadamast kaugemale saanudki sõber ajas piirivalvele natuke vale juttu, muigab Priit tagantjärele. Tollal oli selline ilma loata Soomes tööl käimine üsna levinud.
Palka maksti mustalt
Soome tööle sai aga Priit tollal ikkagi. Firma, kes töökäsi vajas, ajas siinse Soome saatkonna kaudu tööloaasjad korda. Tolleaegsete maksude kohta ütleb Priit, et polnudki mingeid makse palka maksti n-ö mustalt. Asi muutus seaduslikuks, kui töötajate välismaale saatmisega hakkasid tegelema vahendusfirmad.
Kui inimene käib tööl ja saab palka, tihti on tal ka laenud ja mõni pensionisammas, millelt võimalik makstud tulumaks tagasi saada, siis tuleb tal üldjuhul täita ka tulumaksudeklaratsioon. Siinkohal tekib Kindsigo sõnul pikemaajalise välismaal viibimise korral küsimus, millise riigi residendiga on tegemist kas endiselt Eesti residendiga või muutub isik selle välisriigi residendiks, kus ta töötab.
Residentsuse määramise juhend on üleval MTA kodulehel aadressil www.emta.ee. Kui isik jääb Eesti residendiks, esitab ta Eestis ka oma tuludeklaratsioo-ni. Tuludele, mis on teenitud välismaal üle 183 päeva töötades, rakendub vabastusmeetod, s.t neid tulusid tuleb näidata, kuid lisamaksu tasuda ei tule. Lühiajalise töötamise korral rakendub krediidimeetod maksuko-hustuse arvutamisel lahutatakse Eesti tulumaksust välismaal tasutud tulumaks. Kui isik on ikka Eesti resident ja ta deklareerib maksustatavat tulu, siis saab sellest ka mahaarvamisi teha, selgitab Kindsigo.
Soovitused
Kui töö kestab üle kuue kuu
Enne lahkumist selgita välja, kas Eestil on sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping sihtkohariigiga.
Kui viibid teises riigis kauem kui kuus kuud, võivad mõlemad riigid pidada töötajat oma residendiks.
Kui elukoht Eestis säilib, peetakse töötajat Eesti seaduste alusel Eesti residendiks ka Eestist eemal oldud aja vältel.
Kui teine riik peab töötajat oma residendiks, siis väljastab ta vastava tõendi.
Kui riikide vahel on kehtiv maksuleping, välditakse topeltresidentsust ning topeltmaksustamist maksulepingu alusel.
Kohale jõudes selgita, kuidas toimub töö tasustamine ja kas teises riigis tekib maksukohustus.
Hoia alles ning vajadusel esita maksu- ja tolliametile sihtriigis tasu saamise ja maksude tasumisega seotud dokumendid.
Helve Toomla,
jurist
Töötan praeguses töökohas eelmise aasta märtsikuust. Tean, et puhkust antakse töötatud aja eest. Minul on täispuhkus 35 kalendripäeva. Oktoobris sain puhkust 15 päeva. Tööandja ütles seejärel, et ülejäänud 20 päeva pean ka 2007. aastal välja võtma. Kuidas sellega on? Kui oleksin võtnud 2007. aastal kõik 35 päeva välja, kas siis 2008. aastal saan samuti ikka 35 päeva või on see juba ette antud puhkus?
Tööaasta puhkus ei pea olema iga kalendriaasta lõpuks kasutatud, selles osas küsija tööandja eksib. Puhkust antakse tööaasta eest ja üldjuhul tööaasta kestel. Tavaliselt tööaasta ei kattu kalendriaastaga, see algab tööle asumise päeval ja kestab 12 kuud. Üldjuhul tuleb kogu tööaasta puhkus korraga anda, selle osakaupa kasutamine on lubatud üksnes poolte kokkuleppel.
Erandiks on ainult esimene tööaasta, kui töötajal tekib õigus puhkusele pärast kuuekuust töötamist. Küsija puhkus saab välja teenitud 2008. aasta märtsis, nii võib tema ülejäänud 20 puhkusepäeva jääda sellesse aastasse. Poolte kokkuleppel võib küll ka esimesel tööaastal anda puhkust täies ulatuses, kuid kui töötaja seda ei soovi, siis ei saa tööandja teda ühepoolselt puhkusele saata.
Kui küsija siiski kasutas oma ülejäänud 20 kalendripäeva veel 2007. aastal, siis on ta saanud kogu oma tööaasta puhkuse kuni 2008. aasta märtsini.
Järgmise tööaasta puhkuse peab tööandja näitama jaanuaris koostatavas ajakavas ja seda võib anda juba ka avansina nende kuude eest, mis ei ole puhkuse alguse ajaks veel välja teenitud.
Näiteks 2008. aasta aprillis võib kasutada juba kogu 35-päevast puhkust kestva tööaasta märtsist 2008 kuni märtsini 2009 eest. Tööaasta arvestuses tuleb muidugi näidata ka kuu-päevad. Mina neid ei tea, sellepärast ei saa ka täpset tööaastat näidata.
Merike Lees
Isapuhkuse pikkus oleneb isa töövormist: ajatöötaja saab puhata kaks nädalat, graafiku alusel töötav mees aga kuni poolteist kuud.
Uuest aastast saavad mehed isapuhkust tööpäevades, kõiki teisi puhkusi arvestatakse kalendripäevades. Näiteks kui isa töötab 24tunnistes vahetustes, siis on tal kuus ainult seitse tööpäeva ja puhkus võib venida pooleteise kuu peale, samas kui ajatöötaja saab puhata ainult 10 tööpäeva ehk kaks nädalat.
Juristid ja personalijuhid on segaduses, kuid sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna juhataja Egle Käärats kinnitas, et nii ongi. Tööpäev on tööpäev, ükskõik kui palju tunde sellesse kuulub. Seega võidavad selle seadusega nii need isad, kes töötavad pikkades vahetustes graafiku alusel kui ka need isad, kes töötavad vähendatud koormusega.
Käärats möönis, et see on ainult ametniku soovitus ja kui selle peale laekub õiguskantsleri kaebus või kohtu otsus, siis tuleb selle seaduse rakendus ümber muuta.
G4S loeb tunde
Suure hulga meessoost töötajatega G4Si personalijuht Valdur Peebo oli nõutu ja tõdes, et see on probleem. "Eeldame, et inimene peab saama 10 järjestikust tööpäeva puhkuseks, kuid siis võib juhtuda, et tal jääb normtunde puudu," rääkis Peebo. Normtundide alusel saab aga töötaja palka.
Töögraafikut ette võttes ütles Peebo, et nad on valmis pakkuma töötajale 80 vaba töötundi. 80 töötundi arvestas ta kümne kaheksatunnise tööpäeva järgi. Tundide arvestust on aga keeruline vormistada, kuna seadus ei näe ette sellist võimalust, samuti ei võimalda seda personaliarvestusprogrammid.
Tunniarvestus tekitaks aga teistpidi ebavõrdsust: siis oleks kontoritöötaja puhkus pikem kui 24tunniseid vahetusi tegeval töötajal. Selle vältimiseks tuleb kohendada graafikut või võimaldada kompenseerivat vaba aega, pakkus Peebo.
Sama nõutu kui Peebo oli ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam, kelle jaoks oli ebaselge, mitu tööpäeva on 24tunnises vahetuses.
"Me ei räägi normtunnipäevast vaid tööpäevast, ja kui kümme tööpäeva jaotub pooleteisele kuule, siis on isikul õigus saada selle perioodi ulatuses isapuhkust," sõnas Käärats.
Töövahetus = päev
Tundide lugemisega ei olnud nõus ka Heli Raidve Tööõigusabi juht Heli Raidve. "Arvan, et 24tunnises vahetuses olemine ei võrdu kolme tööpäevaga ja 10 tööpäeva ei saa ammendatud kolme sellise vahetusega," nentis ta.
Töö- ja puhkeaja seaduse N 2 lg 4 kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega ei ole 24tunnine vahetus nagu kolm tööpäeva. "Kuna seadusandja ei ole isapuhkust määranud tundides, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks seda selgesõnalist paragrahvi teistmoodi (ja lapsele kahjulikumalt) tõlgendada ja 24tunnise vahetuse kolmeks tööpäevaks lugeda," ütles Raidve.
Uuest aastast tõusis ka isapuhkuse tasu. Kui varem sai isapuhkuse päeva eest 66 krooni, siis nüüd säilitatakse isale keskmine palk, mis ei tohi olla suurem kui kolm keskmist palka.
Ebavõrdsus ei häiri
Vaatamata ilmsele ebavõrdsusele ei ole tänasest kahenädalasele isapuhkusele jääv müügimees Viljar Luik kade.
"Mina saan oma lapsega ka pärast tööd tegelda, 24tunnises vahetuses ei ole see aga võimalik," sõnas ta päästeteenistuses ja tuletõrjes töötajaile mõeldes. Küll aga rõhutas Luik isapuhkuse tasu olulisust. See oli tingimus, miks ta üldse isapuhkusele sai jääda. Ka Valdur Peebo oli veendunud, et keskmise palga maksmine tõstab isapuhkuse populaarsust, sest seni ei kasutatud seda just sissetuleku olulise vähenemise tõttu.
Lehekülg 1427 / 1593
