Artiklid
Läbipõlemise sündroomist taastumine ei toimu üleöö, kuid piisava sihikindluse, püsivuse ja kannatlikkuse abil on see võimalik.
Elutreener Sonia Gallagher'i sõnul tuleks tööl läbipõlemist vältida, kuna enesehinnang, töösse ja ellu üldisemalt suhtumine peegeldub igapäevastes suhetes lähedastega, kirjutas selfgrowth.com.
Järgnevalt on välja toodud Gallagher'i soovitatud sammud, kuidas tööl läbipõlemist ennetada ning sellest taastuda.
Muuda vaatenurka
Tuleks järgi mõelda, kas elu koosneb tööst või on see vaid üks osa elamisest. Sea piirid ja tee kindlaks, et näed tööd ja enese isikut eraldiseisvana. Vastasel juhul koguneb tühjuse tunne ja rahulolematus, mis näitab, et töö kontrollib inimest.
Sea piirid
Töökohustusi ei tohiks kindlasti koju kaasa võtta või vähemalt tuleks antud kommet piirata ühele päevale nädalas või kuus. Pane paika kindlad ajad nädalas, mil iseenda jaoks vähemalt paar minutit võtta. Tuleks leida võimalusi, et kodus viibides perega koosolemisele keskenduda.
Lühike jalutuskäik
Juba paariks minutiks kontorist lahkumine ja jalutamine aitab pausi ajal pea selgeks saada. Keskkonnavahetus aitab puhkepause sisustada ja enegiat taastada.
Lõunata väljaspool kontorit
Tuleks vältida kontorilaua taga lõunatamist. Vähemalt pooleks tunniks tööpostilt lahkumine aitab keskendumisvõimet taastada ning vähendab ärevust. Lahku kontorist kasvõi paariks minutiks ja suhtle inimestega.
Sea prioriteedid ümber
Ohjad tuleks enda kätte haarata ja elu soovitud sihtpunkti suunas juhtida. Kui endale või perele pühendatud aeg jääb napiks, peaks muudatusi tegema ülesanneteloendis, et tekiks rohkem vaba aega. Kustutada tuleks tegemiste nimekirjast kõik, mis lõppeesmärkidele kaasa ei aita.
Inimene võtab endale liiga palju kohustusi, mis põhieesmärkidele mingit mõju ei avalda. Ülesannete tähtsuse järjekorda seadmine aitab näha, millele kulub kõige rohkem aega. Sealt edasi on lihtsam leida alternatiivseid viise nende kohustuste täitmiseks ning võimalusel nende delegeerimiseks. Samuti peaks muutuma selgemaks, millised tegevused ettevõtte või tööandja jaoks kõige tulemuslikumad on.
Lihtsusta enda elu
Mida rohkem omada, seda enam tuleb asjade eest tasumise nimel tööd teha ning nende üles leidmiseks aega kulutada. Seega peaks vabanema kõigist tarbetutest esemetest. Samuti tuleks vältida negatiivseid suhteid, mis võtavad liialt energiat. Loo kodus ja tööl võimalikult palju lihtsustavaid süsteeme.
Õpi keelduma
Oluline on vältida kohustuste ja ülesannete võtmist, mis tegelikult on määratud kellelegi teisele. Kolleegidega peaks paika panema piirid. Prioriteete ümber seades tuleb ka arusaamine, mis ülesanded on tähtsad ja mis raiskavad aega. Antud infot teades tuleks keelduda kõigest, mis takistab tööelu tasakaalu.
Paidlik töögraafik
Läbipõlemise sündroomi vältimiseks võiks proovida mõned päevad kuus kodus töötamist. Tänu tehnoloogiale, mis võimaldab kodus elektronposti laekuvaid kirju kontrollida, telefonile vastata ja kontoriga ühenduses olla, saab paljude ametite puhul väljaspool kontorit töötamist endale lubada.
Kodus töötamine suurendab vabade tundide arvu päevas, kuid unustada ei tohiks kindlate töötundide määramist ja nendes püsimist.
Väike puhkus
Isegi kui tegemist on päevaga pargis, on väikene puhkus endale ja perele aeg-ajalt vajalik. Kasutades loomingulisust, võib leida soodsaid ajaveetmise võimalusi ning kogeda elu pakutavaid rõõme.
Naera rohkem
Naer maandab väga tõhusalt stressi. Seega tuleks vaadata komöödiafilme ja -seriaale ning veeta aega koos inimestega, kes mõjuvad inspireerivalt ja levitavad õnnepisikut.
Tasakaal tööelus on isikliku ja ametialase edu võtmeks. Samas on sobivad töötingimused individuaalsed ning muutuvad vastavalt eluetapile.
Toimetas Heleriin Adelbert
Töötukassa tööturuteenuste nõunik Mati Ruul soovitas täienduskoolituse valikul lähtuda konkreetsest võimalikust tulevasest töökohast, sest nii on töölesaamise võimalus pärast koolitust oluliselt suurem kui niisama huvidest lähtudes.
Ruul ütles täna hommikul «Terevisioonis», et enne täienduskoolituse valikut tuleb inimesel valida endale uus leivaisa ehk siis ala või amet, kus saaks või tahaks lähemal ajal tööd teha.
Sarnasest põhimõttest lähtub praegu ka töötukassa – inimestele antakse ümberõpet just tööturu hetkeolukorrast lähtuvalt. Ruul selgitas, et varem sai töötu ümberõpet vastavalt oma huvidele – inimene käis konsultandi jutul, seal selgitati välja tema huvid ja selle alusel pakuti ka koolitust. Taolise süsteemi kasutegur oli aga väike ja paljud kolme-nelja kuu pikkuse koolituse läbi teinud inimesed ei saanud tööd.
Kuigi töötukassa on muutnud oma koolituste pakkumise strateegiat, pole ka inimeste huvide ja tööturu vajaduste vahel Ruuli hinnangul enam nii suurt lõhet.
Naiste hulgas on praegu populaarne õppida raamatupidamist, lasteaiakasvatajaks või siis lasteaia abitööliseks, abikokaks. Meeste seas on levinud elektrikuks õppimine, laevandus, arvutiprogrammeerimine.
Ruul tõi veel välja, et ümberõpe pole töötu jaoks sugugi ainuke väljapääs – töötukassa pakub ka võimalust minna tööpraktikale või siis alustada oma ettevõttega.
Toimetas: Siiri Erala
Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on majanduskasvu kõige takistavam tegur tööpuudus, samas valitseb tööturul konflikt nõudluse ja pakkumise vahel ning ettevõtja on sunnitud lõpetama uute töökohtade loomise, sest ei leia sobivaid töötajaid.
"Kui küsida ettevõtjate käest, mis segab neil tootmismahtude suurendamist, siis on kõige populaarsem vastus, et valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus, kõige enam napib insener-tehnilist kaadrit," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing eile värske uuringu tulemusi kommenteerides, kirjutab aripaev.ee.
Josingu sõnul investeerivad ettevõtjad masinatesse ja seadmetesse suuri summasid, kuid napib töötajaid, kes omaksid nii tehnilisi teadmisi kui ka haldusalaseid oskusi. Teisalt on keeruline leida lihttöölisi, kes on nõus töötama 6000-8000kroonise palga eest, ja valdavaks on saanud probleem, et töötu soovib lihttöö tegemise eest vähemalt 10 000kroonist kuupalka.
"Sellisel juhul tekib aga küsimus, kes peaksid meil töötama alla keskmise palga," märkis Josing.
Alates 1. jaanuarist 2011 võtab Eesti krooni asemel kasutusele euro. Siit lehelt leiab teavet Sotsiaalministeeriumi tegevustest, mis on seotud eurole üleminekuga. Siia on koondatud ministeeriumi erinevate valdkondade praktiline ja kasulik informatsioon.
Töölepingut ei pea muutma
Euro tulekul peab tööandja kandma töötaja pangakontole kroonide asemel eurod ja seda sendi täpsusega. Kroonid vahetatakse eurodeks fikseeritud kursiga 1 EUR=15,6466 EEK. Ümardamisreegli kohaselt tuleb kroonid eurodesse ümber arvestada ühe sendi täpsusega, arvestades jagamistehte kolmandat kohta pärast koma.
Kroonidest eurodesse ümberarvutuse tulemusel ei tohi töötaja töötasu väheneda. Töölepingu seadus lubab sõlmida üksnes töötajale soodsamaid kokkuleppeid. Tööandja võib seega töötaja nõusolekul ümardada töötasud euro tulekul töötajale soodsamas suunas.
Eurole üleminek ei too kaasa vajadust olemasolevate töölepingute muutmiseks. Töölepingutes kokkulepitud töötasu tuleb küll eurodeks ümber arvestada, kuid see ei too kaasa vajadust töölepingute täiendamiseks. Üleminek uuele rahaühikule toimub automaatselt ega vaja töötaja ja tööandja vaheliste kokkulepete korrastamist. Raha peab tööandja ju endiselt maksma samas suuruses, muutub lihtsalt rahaühik. Lepingu muutmine tuleb eraldi vormistada vaid juhul, kui muutub palga suurus, seda saab teha näiteks eraldi lepingu lisana.
Töötajal on töölepingu seaduse järgi õigus küsida tööandjalt teavet talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on seega õigus küsida tööandjalt infot töötasu ümberarvestuse kohta, kui tal tekib kahtlus arvestuse õigsuse osas.
Soovitame siiski tööandjatel töötajaid varakult eurole üleminekust teavitada (näiteks asjakohane info siseveebis, arutelud koosolekutel, selgitav e-kiri). Hoolimata sellest, et seadus ei kohusta tööandjat töölepinguid euro tulekul muutma, võib eelnev selgitustöö ettevõttes hõlbustada segaduste ning hilisemate vaidluste vältimist.
Pensionid, toetused ja hüvitised ei vähene
Alates 1. jaanuarist 2011 laekuvad inimeste pangakontodele toetused, hüvitised ja pensionid eurodes. Pensionide, toetuste ja hüvitiste ümberarvutused tehakse detsembris. Ükski pension, toetus ega hüvitis seeläbi ei vähene. Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord. Samaks jääb ka nii pensioni kui ka toetuse rahaline väärtus, muutub üksnes valuuta. Kroonide asemel saab need eurodes.
Lisainfot penisonide, toetuste ja hüvitiste kohta saab alates detsembrist elukohajärgsest pensioniametist või sotsiaalkindlustusameti infotelefonidel 16106; 744 8300; 357 9021; 664 0126 või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kuigi registreeritud töötuid on praegu umbes 70 000, on ettevõtjad endiselt hädas neile vajalike kvalifitseeritud töötajate leidmisega, näitavad Konjunktuuriinstituudi värske uuringu tulemused, rääkis instituudi direktor Marje Josing.
"Kui nad otsivad konkreetset inimest konkreetsele töökohale konkreetsete palgagapakkumistega, siis sageli ei saada pakkumisi, või kui ka inimesega kokku lepitakse, siis ei tuldagi kohale. Nii et väga suur probleemide hulk, mida peab väga põhjalikult analüüsima," rääkis Josing ERR-ile.
Josingu sõnul on aasta lõpukuudel töötuse prognoosid tavapäraselt natuke kehvemad. Ettevõtjate vahel on suured erinevused sõltuvalt sellest, millisele turule nad toodavad. Ekspordiks tootvate ettevõtjate seas on väga edukaid, kes võtavad töötajaid juurde, kuid siseturg on endiselt surutud seisus ja ka prognoos ei luba lähikuudeks midagi paremat. Sellele reageerivad kauplused, hakates vähendama töötajate arvu.
Teenindussektoris hakkavad sügisel kaduma kevadel ja suvel loodud töökohad. Kui pole vajalikku kvalifikatsiooni, siis teeninduses töötuks jäänud ekspordisektoris tööd ei leia.
Konjunktuuriinstituudi direktor osutas sellele, et inimeste sissetulekud ei ole võrreldes aastataguse ajaga suurenenud ning hinnad tõusevad. Sisetarbimise kasvu ta lähiperspektiivis ei näe.
Lehekülg 1255 / 1593
