Artiklid
Töölepinguseaduse kohaselt võib töölepingu sõlmida 7-14-aastase alaealisega, kui selleks on taotletud tööinspektori nõusolek ja ka lapse seaduslik esindaja on oma nõusoleku või siis tagantjärele heakskiidu andnud.
Töölepingu alusel töötavate alaealiste töötingimuste ja -kohustuste üle teostab riiklikku järelevalvet tööinspektsioon. 7-12-aastased tohivad teha kerget tööd ainult kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse vallas, mille alla ajalehemüük sugugi ei mahu.
Kuid töötamine - millegi tegemine tasu eest - saab käia nii töölepingu kui ka mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel.
Töölepinguga on tegemist sel juhul, kui töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning talle makstakse selle eest tasu. Ei ole aga sugugi nõutav, et ajalehti võib müüa ainult töölepingusuhtes, nagu näiteks R-kioski töötajad.
Väikeste ajalehemüüjate puhul ongi üldjuhul tegemist tehinguga, kus võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest juhindudes on pooled valinud teistsuguse lepingulise suhte. Sel juhul ei ole sõlmitud töölepingut, vaid suuline või kirjalik leping.
Selline tehing on kehtiv siis, kui on olemas seadusliku esindaja nõusolek, mille viimane sarnaselt töölepingu sõlmimisegagi annab eelnevalt või kiidab hiljem heaks.
Lapsevanemal peab olema ülevaade oma lapse tehingutest ja tingimustest ning ta saab ka endale enne selgeks teha, milliseid õigusi ja kohustusi erinevad lepingu vormid kaasa toovad.
Kolmandal isikul, näiteks tööinspektsioonil, ei ole õigust pooltevahelisse lepingu valikusse sekkuda, ehkki sellist suhet avalduse alusel kontrollides eeldatakse, et tegemist on töösuhtega, kui väidetav tööandja ei tõenda muu võlaõigusliku lepingu kehtivust.
Võlaõiguslike suhete ja lepete üle tööinspektoril kontrolliõigus puudub.
Paraku - kus liigub raha, võivad tekkida ka probleemid. Näiteks ei suuda väike lehepoiss enne uue partii ajalehtede ostmist eelmise koguse eest tasuda.
Siinkohal paneksin vanematele südamele - kui annate nõusoleku oma lapsega mis tahes lepingu sõlmimiseks, uurige, millistel tingimustel töötama hakatakse.
Kui mured on juba tekkinud, tuleks alaealise seaduslikul esindajal pöörduda kohtu poole, et nõuda tema lapse teostatud tehingu tühiseks tunnistamist, kuna lepingu sõlmimiseks puudus vanema nõusolek. Tehing on tühine ka siis, kui tehingust tekivad isikule otsesed tsiviilkohustused, näiteks võlad.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni jurist
Kas suvel, kui õppetööd ei toimu, saab töötajale õppepuhkuse andmisest keelduda?
Küsimus: Töötaja õpib päevases õppevormis täiskoormusega ülikoolis. Soovib suvel, kui õppetööd reaalset ei toimu, võtta õppepuhkust, kuna väidetavalt peab ära tegema õppepraktika. Kooli poolt esitas vaid tõendi, millelt nähtub, et ta õpib ülikoolis alates 01.09.2008 ülalnimetatud õppevormis ja koormusega.
Kas õppepraktika ajaks peab tööandja andma õppepuhkust ning kui "ja", siis kas tööandjal on õigus nõuda praktikalepingut, et me saaksime olla kindlad praktika tegelikus toimumises just töötaja poolt soovitud perioodil.
Vastus: Kui õppepraktika on kohustuslik vastava tasemekoolituse õppekava läbimiseks, siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa. Samuti ei ole seadusega kehtestatud vormi- ega sisunõudeid õppeasutuse poolt väljastatavale teatisele. Töötajalt võib praktikalepingu esitamist paluda, kuid teda ei saa kohustada selle esitamiseks.
Äripäeva Käsiraamatute Foorumis vastas Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Rivo Sarapik
Kui majanduslanguse alguses olid just ehitajad need, kes massiliselt tööta jäid, siis nüüd tuntakse nende ametimeeste järele taas vajadust. Töötukassa vahendab kõige enam ehitajate ja ka õmblejate tööpakkumisi - eilse seisuga oli neid vastavalt 170 ja 151.
Palju vajatakse ka müügiesindajaid ja -konsultante (95), klienditeenindajaid (88) ning kokkasid (80).
Ligi 50 tööpakkumist on ka ehituse abitöölistele, samuti vajatakse muid oskustöölisi, nagu katusemeistrid, krohvijad, keevitajad, lukksepad, autoremondilukksepad. Ligi 70 tööpakkumist on ka erinevatele veokijuhtidele. Ligi 50 tööpakkumist on erinevatele iluteenindajatele.
Juhtivatest ametikohtadest otsitakse töötukassa kaudu kõige enam töötajaid müügi- või turundusjuhi kohale (23), kaks pakkumist on ka ettevõtte tegevjuhile.
22. juuli seisuga oli töötukassal kokku vahendada 2196 töökohta, neist 2032 tööpakkumist Eestis.
Marina Lohk
Palgatoetuse eesmärk on toetada kaua tööta olnud inimeste töölesaamist, vähendades nende värbamiskulusid. Palgatoetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu.
Töölistele järgnesid juunikuus populaarsuselt teenindus- ja müügitöötajad (214 toetust), keskastme spetsialistid ja tehnikud (144 toetust) ning seadme- ja masinaoperaatorid (124 toetust).
Samas anti palgatoetust ka kõrgemate ametnike ja juhtide (71), tippspetsialistide (41) ning kontoritöötajate ja ametnike (57) värbamiseks.
Töötukassa avalike suhete peaspetsialisti Küllike Heide sõnul küsivad palgatoetust enamasti väiksemad ettevõtted.
Palgatoetus, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetus on tema sõnul ühtlasi ka kõige nõutavamad tööturuteenused. Palgatoetuse abil alustas 2010. aasta esimesel poolaastal tööd 5198 inimest, mida on 200 korda rohkem kui 2009. aasta esimesel poolaastal.
Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks.
Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja brutotöötasust, kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus. Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
Marina Lohk
Kui rasedale pole terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja ajutiselt töö tegemisest keelduda. Selle aja eest maksab haigekassa töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist.
Küsimus: toodi arsti tõend raamatupidamisse "üleviimine kergemale tööle seoses tervisliku seisundiga". Põhjuseks rasedus. Arsti soovitus: keelatud raskuste tõstmine üle 4 kg. ning viibimine kõikuva temperatuuriga ruumis. Töökoht on külmhoone, kus tehakse külmutusteenust, säilitatakse kaupa.
Ühesõnaga, meil pole anda sellele töötajale nõutud tingimustele tööd. Mis edasi? On võimalik kuidagi tööleping üles öelda?
Vastus: Kui töötajale pole terviseseisundile vastavat tööd anda, siis on töötajal õigus ajutiselt töö tegemisest keelduda (TLS § 18 lg. 2) ja selle aja eest maksab haigekassa töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduses sätestatud korras (aluseks töövõimetusleht, määraks on 70% ja hüvitise maksmist alustatakse tööst keeldumise teisest päevast alates ja makstakse kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni). Töötajale tuleks siis asendaja palgata juba enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust ehk siis alates ajast, mil rase töötaja on kasutanud oma õigust töö tegemisest keelduda.
Töölepingu ülesütlemine sellises olukorras terviseseisundist tuleneva töövõime vähenemise tõttu võib osutuda problemaatiliseks, sest sellel alusel töölepingu ülesütlemine eeldab pikemaajalist töövõime vähenemist (üldjuhul kestnud vähemalt neli kuud) ja üldiselt tuleb kõne alla sellises olukorras, kus töötaja terviseseisund ei võimalda vastavat tööd teha püsiva iseloomuga töövõimetuse tagajärjel. Raseduse tõttu töövõime vähenemine ei ole enamasti püsiv ning peale rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu saab töötaja tööle naasta ja tööd jätkata.
Äripäeva Käsiraamatute Foorumis vastas Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Rivo Sarapik
Lehekülg 1269 / 1593
