Artiklid

Avaldatud: 24 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• SOTSIAALMAKSUSEADUS

Mirko Ojakivi

Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.

Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de eest töö­tu­kas­sa. Töö­tu­kas­sa nõuko­gu esi­me­he Har­ri Ta­li­ga sõnul käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad es­masp­äe­va­sel töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil ju­ba mit­men­dat kor­da laua­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­te süstee­mi muut­mi­se idee.

Vei­di lee­be­mas sõnas­tu­ses esi­ta­sid tö­öand­jad sa­ma mõtte ka märt­sis toi­mu­nud nõuko­gu is­tun­gil. Siis soo­vi­sid tö­öan­da­jad, et tu­le­vi­kus ei peaks töö­tu­kas­sa maks­ma töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­su mit­te tö­öand­ja­te siht­fon­dist, vaid töö­ta­ja­te töö­tus­kind­lus­tus­mak­se­test täi­tu­vast siht­fon­dist.

Ta­li­ga sõnul on mõle­mad tö­öand­ja­te ideed ja­bu­rad: nõuko­gu is­tun­gil ei toe­ta­nud nen­de et­te­pa­ne­kuid ei va­lit­su­se ega ame­tiühin­gu­te esin­da­jad. „Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur pi­di se­da ideed kuul­des lau­sa kram­bid saa­ma, sest kui me üri­ta­me kok­ku­hoi­du saa­vu­ta­da töö­tu­kas­sas, siis te­ge­li­kult jääb see ra­ha puu­du hai­ge­kas­sas, mil­le ra­ha­li­ne olu­kord on veel­gi kee­ru­li­sem,” sel­gi­tas Ta­li­ga.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sel­gi­tu­se jär­gi pei­tub as­ja iva sel­les, et mak­se­te ko­gu­mi­seks on töö­tu­kas­sas moo­dus­ta­tud kaks siht­fon­di: ühte ko­gu­tak­se ra­ha tö­öand­ja­telt, tei­se töö­ta­ja­telt. Prae­gu­se töö­tu­kas­sa sea­du­se ko­ha­selt maks­tak­se kõik hüvi­tis­te väl­ja­maks­mi­se­ga kaas­ne­vad sot­siaal­mak­su­ku­lud tö­öand­ja­te siht­fon­dist.

Töö­tu­kas­sa nõuko­gu ei toe­ta­nud et­te­pa­ne­kut, et tu­le­vi­kus kan­taks sot­siaal­mak­su­ku­lud töö­ta­ja­te siht­fon­dist. Sel­le ase­mel le­pi­ti kok­ku, et töö­tus­kind­lus­tus­mak­se tõuseb 1. juu­nist tö­öand­ja­te jaoks prot­sen­di­ni pal­ga­fon­dist ja töö­ta­ja­te­le ka­he prot­sen­di­ni pal­gast. Va­lit­sus ei­le töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kut ei kin­ni­ta­nud, ühe võima­lu­se­na on arut­lu­sel idee, et lä­hi­tu­le­vi­kus ha­ka­taks töö­tu­kas­sas­se maks­ma veel­gi enam: tö­öand­jad 1,5 prot­sen­ti pal­ga­fon­dist ja töö­ta­jad kolm prot­sen­ti pal­gast.

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du ju­ha­ta­ja Tar­mo Krii­si sõnul on tö­öand­jad tões­ti esi­ta­nud et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da ka töö­tu­kas­sa väl­ja­mak­se­te koor­must. „Kuid ole­me ka tei­si et­te­pa­ne­kuid esi­ta­nud, aga nen­dest on veel va­ra rää­ki­da,” li­sas Kriis.

Kui tö­öand­ja­tel õnnes­tuks oma siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed töö­ta­ja­te siht­fon­di su­ru­da, po­leks tö­öand­ja­te siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed nii suu­red kui prae­gu ja nad saak­sid taot­le­da väik­se­mat mak­se­koor­must. Ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­test loo­bu­mi­ne an­naks töö­tu­kas­sa­le kok­ku­hoi­du u 80–90 mil­jo­nit kroo­ni.

Har­ri Ta­li­ga sõnul võivad töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad siis­ki ra­hu­li­kud ol­la, sest prae­gu ei toe­ta tö­öand­ja­te ideed ei ame­tiühin­gud ega ka va­lit­su­se esin­da­jad.

Va­lit­sus soo­vib hüvi­ti­sed üle vaa­da­ta

**Eil­sel va­lit­su­se pres­si­kon­ve­rent­sil põhjen­das sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur va­lit­su­se ot­sust mit­te kin­ni­ta­da töö­tu­kas­sa nõuko­gu väl­ja­pa­ku­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­se uu­si mää­ra­sid sel­le­ga, et mak­setõus ei ta­gaks töö­tu­kas­sa jät­ku­suut­lik­kust.

**Nii an­dis­ki va­lit­sus ame­tiühin­gu­te­le ja tö­öand­ja­te­le töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra­de ja hüvi­tis­te koh­ta uu­te et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­seks nä­da­la li­saae­ga.

**Siis­ki ei tä­hen­da see Pev­ku­ri sõnul, et maks võiks tõus­ta üle kol­me prot­sen­di. Et­te­pa­ne­ku ta­ga­silükka­mi­se põhju­seks ni­me­tas ta poo­li­kut la­hen­dust ja li­sas, et va­lit­sus soo­vib, et sot­siaal­part­ne­rid vaa­tak­sid uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­se­ga ra­ken­du­va­te hüvi­tis­te rin­gi veel üle.

**Se­ni on nii va­lit­su­se kui ka tö­öand­ja­te esin­da­jad aval­da­nud ar­va­must, et töö­tu­kas­sa saaks aas­tas sääs­ta li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, kui esi­me­sed väl­ja­mak­sed isi­ku­te­le, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, lüka­taks 2013. aas­tas­se. Ame­tiühin­gud po­le nõus hüvi­ti­si muut­ma. Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga on pak­ku­nud, et pi­gem võiks tõsta töö­tus­kind­lus­tus­mak­set 3,7 prot­sen­di­ni, prae­gu on piir kolm prot­sen­ti.

Avaldatud: 24 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• Vanemahüvitise seadus

Erik Rand

SDE ja IRL ei vä­lis­ta va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri al­la­poo­le too­mist, kuid Re­for­mie­ra­kond leiab, et se­da ei to­hiks min­gil ju­hul te­ha.

Nii IRL-i par­la­men­di­saa­dik Ott Lu­mi kui ka SDE juht­po­lii­tik Ei­ki Nes­tor ütle­sid Päe­va­leht On­li­ne’i­le, et ee­lar­vekär­be­test rää­ki­des ei saa vä­lis­ta­da, et kok­ku tu­leb hoi­da ka va­ne­mahüvi­tis­te pealt. „Kui see tee­ma uues­ti arut­lu­se­le ker­kib, siis ha­ka­tak­se ilm­selt taas kord aru­ta­ma, kui suur va­ne­ma­toe­tu­se mak­si­mummäär ole­ma peaks,” ütles Nes­tor. Prae­gu­sel va­ne­mahüvi­tis­te süstee­mil on te­ma hin­nan­gul see hä­da, et sum­ma, mis rii­giee­lar­vest lä­heb, on üht­pi­di küllalt suur, kuid teist­pi­di jao­tub vas­ta­valt va­ne­ma­te pal­ga­le ehk suu­re­ma osa sel­lest ra­hast saab väik­sem osa lap­se­va­ne­maid.

Ott Lu­mi lei­dis, et prae­gu­ses ras­kes olu­kor­ras tu­leks va­ne­mahüvi­tis­te kas­vu­le piir pea­le pan­na ja vä­lis­ta­da ei saa ka va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri prae­gu­sest al­la­poo­le too­mist.

„P­rae­gu­seks ole­me ee­lar­ve-kär­be­te­ga sel­li­ses sei­sus, kus ühte­gi „püha leh­ma” ei peaks enam ole­ma,” nen­tis Lu­mi.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni lii­ge Taa­vi Rõivas kin­ni­tas, et Re­for­mie­ra­kond ei ole min­gil ju­hul va­ne­mahüvi­ti­se kär­pi­mi­se­ga pä­ri, ku­na see mõjuks Ees­ti ii­be­le laas­ta­valt.

„Nii va­ne­mahüvi­ti­se kär­pi­mi­se eestkõne­le­jaks ol­nud mi­nis­ter Ur­ve Pa­lo kui ka kol­leeg Ott Lu­mi peaksid tead­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ülem­piir on seo­tud kesk­mi­se pal­ga­ga ja sel­le lan­ge­des lan­geb ka ülem­piir,” ütles Rõivas.

Märt­si lõpu sei­su­ga oli mak­si­maal­ne va­ne­mahüvi­ti­se sum­ma kesk­mi­selt 26 146 kroo­ni, kok­ku oli sot­siaal­kind­lus­tu­s-amet maks­nud um­bes 17 000 ini­me­se­le va­ne­mahüvi­tist pi­sut üle 171 mil­jo­ni kroo­ni.

Avaldatud: 24 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Agnes Ojala

Kohustuslikus korras väljaloositud pensionifondi vahetab välja neli viiendikku noortest.

1983. aastal või hiljem sündinuil ei ole valikut, kas II pensionisambaga liituda või mitte. Kui noor tööleasuja endale ise fondi ei vali, määrab selle riik loosiga. Et nii võib saada vaid konservatiivse fondi, jätavad värsked pensionikogujad loosifondi sageli maha.

Pensionikeskuse andmeil on sammaste süsteemi käivitumise algusest pensionifond loosiga määratud 15 000 kogujale, neist 12 000 on otsustanud siiski mõne teise fondi kasuks.

„Kuna loositud fondi saanud inimestel on umbes 40 aastat pensionini, siis on nad mõistnud, et tasub võtta suuremat riski suurema tootluse nimel,” põhjendas fondivahetust ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.

Vaadatakse tootlust

Tema sõnu kinnitas Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas: „Kuna noortel on pensionikontode seis enamasti null või on seal väike hulk raha, siis tugineb fondide vahetamine pigem tootlusele ja vähem arvestatakse muid faktoreid.”

Hoopis teistsuguse põhjuse tõi esile LHV Varahalduse juht Mihkel Oja, kelle sõnul on peamine fondivahetuse motiiv siiski klientide lojaalsus kodupangale. „Meil on seitsmest konservatiivsest fondist kaks ja me saame alguses teistest rohkem loosikliente. Üldine tendents aga on see, et 90 protsenti neist läheb üle fondi, mida kodupanga teller neile soovitab.”

„Et 80 protsenti turuosast on Swedbanki ja SEB käes, siis üldi-selt lähevad nad sinna,” täpsustas Oja. Tema hinnangul on kurb, et liiga väikesele osale liitunud inimestest läheb nende samba käekäik korda ning pensionifondi kasuks otsustatakse selle järgi, kus on arvelduskonto ja krediitkaart.

Näiteks loositi Swedbanki konservatiivsesse fondi 2008. aastal 230 inimest, 448 noort ehk 38 protsenti kõigist selle aasta loosiga fondisaajaist tuli aga panka teiste teenusepakkujate juurest üle. Swedbank ise kaotas teistele 73 klienti.

Loosiga Swedbanki konservatiivse pensionifondi saanud Karoliina V. (21) suhtub oma pensioni kogumisse ükskõikselt. „Kokkuvõttes ju vahet ei ole. Mulle ei meeldi üldse püsisuhe sambaga, olen seotud, sest sünniaasta järgi oli see kohustuslik,” sõnas ta.

Noort pensionikogujat on tema enda sõnul ka SEB-sse üle meelitatud, kuid neiu ei pidanud muutusi vajalikuks.

Pensionifondi loos jagab kõikidele konservatiivsetele II samba pensionifondidele kliente võrdselt.

Pangad loosikliente veenda ei saa

•• Kui noor tööleasunu ei ole ise omale pensionifondi valinud ja riik talle selle loosib, ei ole fondi haldajal üldiselt võimalik teda oma fondide juurde jääma veenda.

•• „Tehniliselt ei ole võimalik nende klientidega tegelda, sest me ei tea neist sisuliselt midagi,” selgitas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.

•• Nii saavadki loosikogujad soovitusi enamasti kodupanka või muud teenusepakkujat külastades. „ERGO on alati esimesel teenindussituatsioonil klienti informeerinud loositud fondist ja soovitanud fondi vahetada, sest leiame, et pikaaegsel kogumisel tasub eelistada pigem aktsiaid sisaldavaid, „äkilisi” fonde,” rääkis ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.

Avaldatud: 24 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Agnes Ojala

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis et­te val­mis­ta­tud sea­du­seelnõuga jä­taks riik ini­mes­te­le tu­lu­mak­su ta­gas­ta­ma­ta las­teaia­mak­sult ja täis­kas­va­nu­te va­ba­ha­ri­dus­li­ke koo­li­tus­te ku­lu­delt.

Sa­mal ajal soo­vi­vad koos­ta­jad eri­soo­dus­tus­mak­sust va­bas­ta­da ot­se­selt tööks va­ja­li­ku ta­se­meõppe, mil­le eest mak­sab tö­öand­ja.

„P­rae­gu on prob­leem mak­su­soo­dus­tu­se sih­tots­tar­bes,” ütles rii­gi­ko­gu ra­han­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees Jürgen Li­gi, kel­le sõnul on mak­su­va­bas­tu­sed laia­li val­gu­nud. „Po­le mõtet su­va­list ho­bi­koo­li­tust toe­ta­da, kui rii­gil on ra­ha puu­du. Märt­sis oli eba­nor­maal­ne seis, kus riik mak­sis tu­lu­mak­su ta­ga­si roh­kem, kui se­da lae­kus.

”Las­teaia­mak­su soo­dus­tu­sest rää­ki­des mär­kis ta, et õigem oleks las­teae­du do­tee­ri­da ot­se, mit­te te­ha se­da üksi­ki­si­ku­te mak­su­va­bas­tu­se kau­du.

Tei­salt tõi Li­gi esi­le, et et­tevõtted saa­vad edas­pi­di ta­su­da ka oma töö­ta­ja­te­le pa­ku­ta­va töö­ga seo­tud ta­se­me­koo­li­tu­se eest. „An­na­me sea­du­se­ga pi­gem juur­de. Siin on küsi­mus sa­da­des mil­jo­ni­tes kroo­ni­des, mi­da et­tevõtted sääs­ta­vad,” sõnas ta.

Li­gi hin­nan­gul ei to­hiks väi­ke mak­su­soo­dus­tus ini­mes­te­le nii olu­li­ne ol­la. Et aga soo­dus­tu­se saa­jaid on pal­ju, teeb see rii­gi jaoks kok­ku suu­re sum­ma.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium ei võtnud ei­le eelnõu teks­ti omaks. „Eelnõu po­le veel mei­le jõud­nud ja muu­da­tus po­le meie väl­jatöö­ta­tud,” tea­tas mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja An­ni­ka Vi­lu.

Ku­na aga Jürgen Li­gi vii­tas aja­kir­ja­ni­ku­ga ves­tel­des mi­nis­tee­riu­mi mak­su­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja­le Lem­mi Oro­le ning ka teks­tis en­das on kir­jas, et muu­da­tu­sed sõnas­ta­sid Elo ja Oro (ilm­selt mak­su­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõunik Elo Hau­gas ja osa­kon­na­ju­ha­ta­ja Lem­mi Oro – toim), on loo­tust, et mi­nis­tee­rium ka­va lä­hia­jal siis­ki kom­men­tee­rib.Täna hommikul kinnitas rahandusministeerium veel kord, et tegu ei ole nende eelnõuga, väites, et muudatused algatas kas riigikogu rahanduskomisjon või Reformierakond. "Maksupoliitika osakonnaga on küll ühendust võetud üksikute eelnõud puudutavate punktide osas, kuid eelnõu tervikteksti pole me näinud," väitis Annika Vilu.

Ha­ri­dus­mi­nis­ter Tõnis Lu­kas aval­das kaua oo­da­tud tö­öand­jai­le teh­ta­va soo­dus­tu­se üle sii­rast hea­meelt, ent teis­te et­te­pa­ne­ku­te suh­tes oli skep­ti­li­ne. „Kõik oo­ta­vad ras­kel ajal sel­list sti­mu­laa­to­rit, mil­le abil pan­na rõhku kat­kes­ta­tud õpin­gu­te jät­ka­mi­se­le. Ta­se­meõppe soo­dus­ta­mi­se­ga saa­me val­mis­tu­da uueks kas­vu­pe­rioo­diks,” ütles Lu­kas. „E­ral­di võttes ei pea ma õigeks va­ba­ha­ri­du­se kraa­ne kin­ni kee­ra­ta.”

Mi­nist­ri sõnul on prae­gu va­le pi­dur­da­da aren­gut, mis vii­ma­se aas­ta­ga on saa­vu­ta­tud. „En­nast täien­da­va­te täis­kas­va­nu­te osa­kaal on ha­ka­nud kor­ra­li­kult kas­va­ma. See näi­tab ka meie ühis­kon­na küpsust.” Ka las­teaia­mak­su tu­lu­mak­su­soo­dus­tu­se kao­ta­mist Lu­kas eral­di ot­su­se­na ei toe­taks, kuid ta möö­nis, et prae­gu tu­leb ot­su­seid vaa­da­ta kon­teks­ti ar­ves­ta­des.

Las­teaia­ko­ha­ta jää­nud kao­ta­vad

** Kui las­teaia­ta­su­delt enam tu­lu­mak­su ei ta­gas­ta­taks, kao­tak­sid kõige enam need, kel­le lap­sed ei ole mu­nit­si­paal­las­teaias koh­ta saa­nud ja kes pea­vad lap­sed seetõttu era­las­teae­da vii­ma.

** Tal­lin­na mu­nit­si­paal­las­teaias on ühe lap­se kuu­ta­su 348 kroo­ni. See­ga saa­vad va­ne­mad iga lap­se pealt aas­tas tu­lu­mak­su ta­ga­si 877 kroo­ni. Era­las­teae­da­des on aga sum­mad suu­rusjär­gu võrra suu­re­mad. Kui kuus tu­leb lap­se las­teaia­ko­ha eest maks­ta 3000 kroo­ni, siis on aas­tas mak­su­ta­gas­tus ju­ba 7560 kroo­ni.

** Ees­ti las­te­va­ne­ma­te lii­du ju­ha­tu­se esi­me­he Enn Kirs­ma­ni sõnul on kurb, kui riik hoiaks taas kok­ku las­te­ga pe­re­de pealt. „O­leks siis tõepoo­lest iga­le lap­se­le ole­mas las­teaia­koht mu­nit­si­paal­las­teaias, kus saaks mõist­li­ku või väi­ke­se ra­ha eest oma lap­se hoi­tud. Pal­jud pea­vad ka­su­ta­ma era­las­teaia tee­nust ja se­ni on mak­su­ta­gas­tus sel­le eest min­gi­su­gu­ne­gi hüvi­tis,” mär­kis ta.

** Tal­lin­na lin­na and­meil käis tä­na­vu 1. jaa­nua­ri sei­su­ga mu­nit­si­paal­las­teae­da­des 19 948, era­las­teae­da­des aga 635 Tal­lin­na sis­se kir­ju­ta­tud last.