Väinu Rozental

Maksuamet ei näe eeltäidetud deklaratsioonis probleeme, sest vajalikud andmed erinevatelt väljamaksetelt tasutud tulumaksude kohta on lisatabelis.

Maksuameti andmetöötluse ja registritalituse juhataja Heidi Lillemäe kinnitusel on mahaarvatud tulumaks kirjas lisatabelis, sest tehnilistel põhjustel pole võimalik erinevatelt väljamaksete liikidelt kinnipeetud tulumaksu näidata.

“Kuna tehnilistel põhjustel pole võimalik näidata kinnipeetud tulumaksu korraga nii palgalt, honorarilt kui näiteks renditasult, siis oleme koostanud abitabeli,” selgitas Lillemägi.

Deklareerijal tuleb klikata reale Väljamaksete andmed ja talle avaneb lisatabel kõikide väljamaksete ja kinni peetud tulumaksude kohta. Vastavad summad tuleb deklareerijal kirjutada vajalikesse lahtritesse ning mure on murtud.

Lillemäe kinnitusel on neile sellel teemal üksjagu helistatud. “Teavitame inimesi abitabeli olemasolust, kust nad saavad vajalikud andmed kätte, ning inimesed on saanud oma deklaratsioonid probleemideta esitada,” ütles Lillemägi.

Silva Männik

Töötuskassa nõukogu hakkab augustis arutama, mida teha töötukindlustusmaksetest kogunenud vaba rahaga, mida on oodatust rohkem üle jäänud.

Töötukassal on 1. märtsi seisuga raha kogunenud kokku 578,8 miljonit krooni, mis on lisatulu teenimas võlakirjades, intressi- ja rahaturufondides ja deposiitidel. Tänavu esimeste kuudega on tootlus olnud ligi 7%, kuid paigutused plaanitakse teha veelgi konservatiivsemaks jäädes siiski planeeritud 4% piirimaile.

Töötuskindlustuse hüvitiste kõrvalt on aga raha hakanud üle jääma oodatust rohkem, mistõttu tulevad Töötuskassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul arutusele, et kas järgmine aastal kindlustusmakset alandada, muuta väljamaksete perioode või laiendada makse väljastamist.
Töötaja maksemäär 0,5 kuni 2% maksustatavast töötasust ning tööandja maksab 0,25 kuni 1% töötajale makstud töötasust. 2002. ja 2003. aastal on maksemäärad olnud vastavalt 1% ja 0,5%.

Töötukassa nõukogu koosneb sotsiaalpartnerluse põhimõttel valitsuse, tööandjate ja –võtjate esindajatest.

Eelmise aasta keskmine töötasu oli töötukassa arvutuste kohaselt 141,1 krooni tunnist, mistõttu maksimaalseks töötuskindlustuse hüvitise määraks on hetkel 6351,30 krooni sõltumata sellest, milline on sel aastal töötuks jääva inimese palk. Hüvitise suurus ei või nimelt ületada 50%/40% kindlustatute kolmekordsest Eesti keskmisest kalendripäeva töötasust.
Tänavu veebruaris oli maksimumhüvitis 4600 krooni ja seda said 27 inimest.

Silva Männik

Kui ettevõttel on sotsiaalmaksuvõlg, siis tema töötajate sotisaalmaksust arevestatud raha pensionikontole ei kanta.

Selle põhjendusega on maksuametis kinni 12,5 miljonit krooni, märkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone.

Tänasel ÄP maksukonverentsil tekitas see fakt ettevõtjate seas elavat poleemikat. Oone sõnul ei ole välistatud, et selle süsteemi võimalik muutmine võetakse lähitulevikus riigiametites jutuks.

Silva Männik

Inimesed on väga valvsad oma pensionikontot kontrollima, kuid rahade liikumise läbipaistvus on pahatihti puudulik.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone sõnul on peamine küsimus pensionikontodega seonduvalt “kus mu raha on?”

Nurinat on tekitamas sageli näiteks see, et mitmel kohal töötav isik ei näe, missugune tööandja on kogumispensioni raha üle kandnud. Vahel kantakse tööandjate summad maksuametist üle eri aegadel, teine kord tuleb aga kõigi ettevõtete raha korraga. Sestap on raske tuvastada kes tööandjatest on oma kohustuse täitmata jätnud.

Oone sõnul taotletakse hetkel, et maksuametilt laekuks info ka makse teinud ettevõtte registrikoodi kohta ning millise kuu eest on raha üle kantud.
Selle abil saab inimene ise edasi kontrollida, milline ettevõte on kas eksinud, sotsiaalmaksuvõlgades või muid vigu teinud, mis takistab tema rahal juba fondis lisa teenimast.

Silva Männik

Maksuametis on praegu ootamas umbes 30 mln krooni sotsiaalmaksuraha, mida toiminguvigade tõttu pensionifondi üle kanda ei saa.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone selgitas, et peamiseks veaks on valesti sisestatud isikukoodid, mis hoiab maksuametis korrigeerimiseks kinni ligi 5 mln krooni. Sotsiaalsüsteemis tuvastatakse inimene isikukoodi järgi ja nime ei kontrollita, seetõttu on tähtis koodi numbrid rangelt üle vaadata, toonitas Oone. Hästi mõjuks ka e-maksuameti kasutamine, kus vale valemiga isikukood tuleb kohe välja.

Raha liikumist takistavaid vigu esineb ka selles, et näiteks ühel isikul on makse kinni pidamata, makse on deklareerimata või raha kandmata, makse on arvestatud ebakorrektselt või raha ei vasta deklareeritud summale, loetles Oone.