Merike Lees

Tööandjad kaebavad järjest sagedamini töötajaid töövaidluskomisjoni, et saada hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest töölepingu lõpetamisel.

Tööandja nõuab töötajalt hüvitist töölepinguseaduse paragrahv 84 lg 2 alusel, kui töötaja on tulnud avaldusega lõpetada tööleping enne ühekuulist tähtaega.

Sellisel juhul lõpetab tööandja töölepingu paragrahv 79 lg 1 alusel etteteatamistähtaja saabumisel ja saab õiguse nõuda töötajalt sisse tema keskmise palga iga etteteatamistähtajast puudu jääva päeva eest.

"See võib olla praktiliselt töötaja terve kuupalk," selgitas jurist Helve Toomla teabehommikul ""Knopkad" töösuhetes aastal 2006".

Kui töötaja lihtsalt töölt lahkub avaldust üldse esitamata, võib tööandja temalt nõuda hüvitust samuti kuni ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Transpordiettevõte Allando Trailways on oma autojuhtide distsiplineerimiseks mitmel korral töövaidluskomisjoni pöördunud.

"Tahtsime teha töötajatele selgeks, et nii meie juurest ei lahkuta," lausus ettevõtte personalijuht Helen Griin-Looveer.

Töötaja kaebamisel töövaidluskomisjoni on kaks eesmärki: et töötaja hüvitaks kahju ning et säiliks õiguskord ja -kindlus, märkis Allando Trailwaysi jurist Marko Jaani.

"Autojuhid ju suhtlevad omavahel ja nende seas ei tohi levida arusaam, et Eesti õigussüsteemis võib niimoodi toimida," kommenteeris Jaani.

Tööandjad loobuvad sageli töötajatega protsessimast, kuna tulemus ei ole aja- ja rahakulu väärt. Jaani arvates tasub seda aga alati teha, kui tööandja on käitunud juriidiliselt õigesti. "See raha ikka leitakse," uskus ta.

"Olukord on käest ära," tõdes tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Kui töötaja tahab ikka ära minna, siis ta ka läheb, ta ei pea tööandja otsust millekski."

Siitami sõnul küsitakse temalt loengutel tihtipeale, mida sellises olukorras teha. ja see tõestab probleemi olemasolu.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu ütles, et lisaks rahalise hüvitise nõuetele on tööandjal võimalus vaidlustada töövaidluskomisjonis ka töölepingu lõpetamine enda süül.

Seadus annab töötajale võimaluse nõuda juhul, kui tööandja rikub lepingut, töölepingu lõpetamist viiepäevase etteteatamisega ja saada kahe kuu keskmine palk hüvitiseks. Kui tööandja sellise lepingu lõpetamisega nõus ei ole, tuleb tal pöörduda töövaidluskomisjoni.

"Kui töötajatel on valida, kas viiepäevane etteteatamistähtaeg ja kahe kuu palk või kuu aega etteteatamist ilma hüvitiseta, otsib ta tööandja rikkumisi ja valib esimese variandi," selgitas Reinsalu.

Praktikas ei oska aga tööandja käituda, kui töötaja nõuab tema süül lepingu lõpetamist ja tööandja ei taha sellega nõustuda. "Oma süü vaidlustamiseks peab tööandja ise töövaidluskomisjoni pöörduma ja selleks on aega üks kuu," rõhutas Reinsalu.

Taust

Tööandja neli alust töötaja TVKsse kaevata
* Etteteatamistähtaja rikkumise eest
* Töötaja lahkumisel avaldust esitamata
* Materiaalse kahju tekitamise korral
* Vaidlustamaks töölepingu lõpetamine tööandja süü tõttu

Allikas: Enn Reinsalu

Kadi Heinsalu

Tasutud maksude järgi teenis maksumaksja mullu keskmiselt 7315 krooni brutopalka kuus, mis jääb statistikaameti arvestatud 9000kroonisele palgale tublisti alla.

Mullune keskmine brutopalk oli maksuameti andmetel 7315 krooni, mis tuleneb väljamaksetest, mis tööandjad olid 11 kuu jooksul töötajatele teinud. Statistikaameti kolmanda kvartali andmetel oli keskmine brutopalk 9068 krooni.

2005. aasta keskmine oli makstud maksude järgi 6400 krooni, samal ajal oli statistikaameti keskmine palk 8000 krooni.

Maksuametil kirjas ka tudengid ja pensionärid

Põhjus, miks statistikaameti numbrid on alati suuremad, peitub statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul metoodikas. Maksuameti andmebaasis on kõik palgasaajad, ka poole kohaga töötajad, tööl käivad pensionärid ja tudengid, sest 10-13% inimestest töötab osalise ajaga, selgitas Potisepp. "Meie näiteks arvestame neli tundi päevas 5000kroonise kuupalgaga töötava inimese palgaks 10 000 krooni," ütles ta.

Statistikaamet saab keskmise palga, küsides iga kuu andmeid kõikidelt suurtelt, üle 50 töötajaga ettevõttelt, ja igalt 10.-15. sama valdkonna väikeettevõttelt. Statistikaamet annab keskmise palga numbreid kord kvartalis. Potiseppa sõnul on maksuameti palgaandmete plussiks nende kiirus ja kõikehõlmavus - tuludeklaratsioone peavad esitama kõik tööandjad.

Pooled inimesed teenivad alla 5500 krooni kuus

Mediaanpalk ehk maksumaksjate nimekirjas keskmise inimese palk maksuameti andmete põhjal oli mullu 11 kuuga 5500 krooni. Umbes sellist palka said mullu 100 000 maksumaksjat 730 000st.

Aasta lõpus avalikustas statistikaamet ka esmakordse põhjaliku palgauuringu, mis tugines 2005. aasta oktoobri palkadel ja näitas, et mediaanpalk Eestis on 7300 krooni. Uuring näitas, et pooled eestimaalased teenivad alla 5500 krooni, sama tulemus tuli maksuameti 2006. aasta andmetest.

Helve Toomla
jurist

Kas puhkuse ajal hoolduslehel olnud töötajal on õigus pikendada puhkust hoolduslehel oldud aja võrra?

Haiget hooldades ei saa inimene puhata, kuid samas ei maksta hoolduslehte puhkuse ajal välja. Puhkust võib küll hoolduslehel oldud päevade võrra pikendada, kuid tööandja talle teist korda puhkusraha ei maksa. Haigushüvitust ta ka ei saa. Seega on sisuliselt tegu palgata puhkusega.

Tööandja ei saa aga saata inimest palgata puhkusele ühepoolselt. Töötaja peab kirjutama, et soovib puhkuse pikendamist hoolduslehel oldud päevade võrra ja on teadlik, et ta tasu ei saa.

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Kas nädalavahetusel tehtava töö eest saab topeltpalka?

Teatud juhtudel on puhkepäevadel töötamise eest ette nähtud lisahüvitis. Seda juhul, kui töötaja teeb tööd oma graafikuvälisel ajal. Sellisel juhul hüvitatakse puhkepäeval töötamine kokkuleppeliselt kas rahas või vaba aja andmisega. Lisatasu maksmise korral peab see olema vähemalt 50% palga määrast.

Juhul, kui tegemist on tööga, mida töötaja teeb graafiku alusel (näiteks töötab noor ainult nädalavahetustel), siis lisatasule õigust ei ole. Kui töölepingu kohaselt on tegemist tunnitööga, siis makstakse tasu kokkulepitud tunnitariifi kohaselt ka puhkepäevadel töötamise korral.

Pille Liimal
Eesti töötukassa nõunik

Sellest aastast on rohkematel töötutel võimalus saada töötuskindlustushüvitist ja hüvitist on töötukassast ka lihtsam taotleda.

Samuti hüvitab töötukassa töötajatele ettevõtte maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasusid senisest suuremas summas.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab nüüdsest olema töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul - senise 24 kuu asemel.

See tähendab, et hüvitist on võimalus taotleda ka inimestel, kes on töötuks jäänud lühema töötamise järel või korduvalt töö kaotanud.

Töötul tuleb hüvitise taotlemiseks esitada senisest vähem andmeid, kuna nii töötuskindlustusstaaži kui ka hüvitise suurust hakatakse arvestama tolli- ja maksuametilt saadud andmete järgi.

Töötu peab küll endiselt esitama töötukassale tööandja tõendi, kus on ära näidatud talle makstud tasud ja töötuskindlustusmaksed, kuid seda ainult viimase kolme töökuu kohta.

Tööandja maksejõuetuse korral hakkab töötukassa töötajatele maksma saamata jäänud töö-, puhkuse- ja töölepingu lõpetamise hüvitist senisest suuremas summas.

Kui töötajal on saamata nii palka, puhkusetasu kui ka töölepingu lõpetamise hüvitist, on tal võimalik maksejõuetuse hüvitist saada kõige rohkem viis Eesti keskmist palka.

Hüvitist kuni viie kuu tasude eest arvestatakse nõuete liikide kaupa:

* saamata jäänud palk - kuni töötaja kolme kuupalga ulatuses, maksimaalselt kolm Eesti keskmist kuupalka;
* saamata jäänud puhkusetasu - kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, maksimaalselt üks Eesti keskmine kuupalk;
* saamata jäänud töösuhte lõpetamise hüvitis - kuni töötaja kahe kuupalga ulatuses, maksimaalselt üks Eesti keskmine kuupalk.

Allikas: töötukassa

Mis muutub tööandja jaoks töötuskindlustuses 2007. aastal?

kuni 31. detsembrini 2006 Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema kindlustusstaaži 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 24 kuu jooksul.
* Töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse (varem töötu abiraha) saamine nullib varasema kindlustusstaaži.
* Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes ja aastates. Ühe kuu staaži annab iga kuu, mille eest on tasu makstud ja sellelt kindlustusmakset kinni peetud. Staaži arvestatakse tööandja tõendi (tekkepõhiste) andmete alusel.
* Alla 5 aasta kindlustusstaaži annab õiguse saada hüvitist 180 päeva, 5-10 aastat 270 päeva, 10 aastat ja enam staaži 360 päeva.
* Hüvitise suurus arvutatakse viimase 12 töötatud kuu keskmise töötasu alusel tööandja tõendi andmete järgi, mida võrreldakse maksu- ja tolliameti andmetega.
* Töötuskindlustushüvitisel on maksimumsuurus.

alates 1. jaanuarist 2007 Hüvitise saamiseks nõutav 12 kuud kindlustusstaaži peab olema täitunud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
* Kindlustusstaaži nullib vaid töötuskindlustushüvitise saamine.
* Kindlustusstaaži arvestatakse kuudes. Ühe kuu staaži saab iga kuu eest, mil tööandja on töötasu välja maksnud ja pidanud sellelt kinni makse. Staaži arvestatakse maksu- ja tolliameti ning viimase 3 kuu puhul tööandja tõendi andmete alusel.
* Hüvitisele on õigus 180 päeva, kui kindlustusstaaž on 56-110 kuud; 270 päeva, kui staaž on 56-110 kuud ning 360 päeva, kui staaži on 111 kuud või enam.
* Hüvitise arvutamisel ei võeta arvesse viimasel 3 töökuul väljamakstud tasusid. Arvesse lähevad neile eelnenud 9 kuul väljamakstud töötasud maksu- ja tolliameti andmete alusel.
* Väikseim hüvitis on 1000 krooni.

Allikas: töötukassa