Artiklid
Egle Käärats
sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja
Miks on määratud aasta puhkusegraafiku koostamise lõpptähtajaks 31. jaanuar, kui paljudel töötajatel on suvised-sügisesed plaanid veel segased ning hiljem peab hakkama tegelema puhkuste ümber vormistamisega?
Puhkuste ajakava koostamise eesmärk on anda töötajale ja tööandjale võimalus oma tegevust ette planeerida. Töötajale annab puhkuse ajakava kindluse, et ta planeeritud puhkuse ajal tõesti saab puhkusele minna. Tööandjale on etteteatamine vajalik tootmise või tellimuste planeerimiseks, asendajate värbamiseks jne. Ootamatuste korral aitab kindlasti võimalus muuta puhkuste ajakava poolte kokkuleppel. Lisaks on puhkuseseaduses loetelu puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest, mille korral võib kasutamata puhkuse või puhkuseosa viia muule ajale.
31. jaanuar on tavapärane kuupäev, mille aluseks on usk, et aastaplaanid tehakse aasta alguses. Pole mingit erilist põhjust, miks puhkuse ajakava peaks olema valmis just jaanuari lõpuks. See on seadusandja määratud kuupäev nagu iga teinegi. Kui teha puhkuste ajakava näiteks märtsis, siis võib selle kahjuks öelda, et on raske järgmise talve suusapuhkuste aega ette näha.
Mis iganes kuupäev puhkuse ajakava valmimise tähtajaks ka seatud poleks, on aasta jagu ette plaanida ikkagi keeruline ning see nõuab osapoolte huvide vastastikkust arvestamist ja tegutsemist heas usus.
Arstide hinnangul on arsti poole pöörduva kontorirahva juures täheldatav tendents, et kaebusi ei ole korraga üks, vaid hulgi.
«Kõige tavalisemad on peavalud, seljavalud, valud õlgades ja kätes, kõhuvalud jne. Pidevalt on neil ka nohu ja köha,» rääkis ajakirjale Saldo perearst Kai Soop.
See tuleneb aga tubasest eluviisist ja sundasenditest. Soop märkis, et kontoriinimene saab värsket õhku tihtipeale ainult nii palju, kui majauksest autoni ja sealt jälle kontorisse jõudmiseks aega läheb.
Haigusi võib aga lisaks arvutile, vähesele liikumisele ja ühes asendis istumisele põhjustada ka vääralt reguleeritud ventilatsioon.
Haiguste vältimiseks tuleks töötajal kas või tund aega iga päev kontorist väljas käia, süüa korralikku lõunat ning tööpauside ajal tuleb kindlasti teha venitusharjutusi ja silmadele puhkuse andmiseks vaadata kaugusse.
Töötervishoiuarst Ruudo Annus soovitab võimalusel ka vaimset ja füüsilist tööd omavahel kombineerida.
Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24
Helve Toomla
jurist
Töötaja esitas töölt lahkumise avalduse omal algatusel kuu aega enne töölepingu lõpetamist. Nüüd, nädal enne töölepingu lõpetamist, soovib ta lahkumisavalduse tagasi võtta. Uus töötaja on end võtnud vanast kohast meile tööle asumiseks lahti. Kuidas toimida?
Töötajal ei ole ühepoolselt õigust oma lahkumisavaldust tagasi võtta. Töölepingu seaduse kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda teise poole nõusolekul. Siinsel juhul läheb vaja tööandja nõusolekut. Seega tuleb tööandjal töötajale teatada, et tema avaldus läheb käiku ja tööleping lõpetatakse.
Töötan avalikus teenistuses. Palgajuhendis on punkt, mis ütleb: Teenistujale, kes viibib teenistuslähetuses, ületunnitöö eest lisatasu ei maksta. Kas sellise lause palgajuhendisse kirjutamine ja olukord on seaduslik?
Ei ole seaduslik. Ületunnitöö tuleb kindlasti ka avalikus teenistuses hüvitada kas lisatasu või vaba ajaga. Pigem tuleks asutuse sisedokumendiga kindlaks määrata ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord, sh ka lähetuse ajal. Üle ettenähtud tööaja töötamine ei ole ju alati ületunnitöö.
Kuna ületunnitööks on üldjuhul vaja poolte kokkulepet, siis pole asutuse juhi taotluse või nõusolekuta üle tööajanormi töötatud aja eest põhjust lisatasu nõuda.
Meelike Eenpuu-Villup
Üha enam noori otsib suveks tööd, et taskurahale lisa teenida. Põhiliselt oodatakse noori malevatesse, aga seal on kohti vähem kui tahtjaid. Ent mida tuleks suveks tööle minnes silmas pidada?
Noored leiavad endale tööd ajalehepoisi, maasikamüüja või -korjajana, suvekohvikutes ettekandjana, turismihooajal müüjana jne. Tuleb vaid julge ja asjalik olla ning sobiv ja jõukohane töökoht leida.
Kõige selle juures tuleb aga meeles pidada, et on hulk seadusi, mis alaealiste töötamist reguleerivad.
Tööinspektsiooni juristi Annely Lindi sõnul on kõik vajalik seadustega reguleeritud. Üldjuhul alla 15-aastased töötada ei tohi, 1314-aastase palkamisel on vajalik seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
Katseaega pole
Ka peavad kõik alaealised läbima enne tööleasumist arstliku kontrolli. Asi, mis noortele tundmatuks jääb, on katseaeg seda lihtsalt ei tohi nende puhul rakendada.
Ka tööaeg on rangelt vanuse järgi piiratud. 1314-aastane või koolikohustuslik nooruk võib töötada kuni neli tundi päevas, 15-aastane, kes pole koolikohustuslik, kuus tundi, ning 1617-aastane, kes pole koolikohustuslik, seitse tundi.
Koolikohustuslikuks loetakse noort kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. «Keelatud on igasugused ületunnid ning töötamine puhkepäevadel,» manitseb jurist.
Kui 1314-aastane noor saab tööd loomingulise töötajana spordi-, kultuuri- või reklaamivaldkonnas, võib ta tööinspektori loal töötada kuni kella 20ni. «Seda tingimusel, et tehtav töö on ohutu, ei kahjusta noore kõlblust, tervist, arengut ega takista kooliskäimist,» selgitab Lind.
1517-aastas töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada kuni kella 23ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses kuni kella 24ni.
Et noori võetakse enamasti abitöödele, on palgad üldjuhul madalamad kui muidu. Palgaseadus kehtib aga kõigile lepinguga töötajatele palk on kindlaks määratud ja fikseeritud lepinguga, seda makstakse vähemalt kord kuus ning palga maksmisel viivitades tuleb iga viivitatud päeva eest maksta viivist 0,5% päevas.
Paberi peal on kõik väga kena, kuid mida teha siis, kui tööandja noori kõigele vaatamata ära kasutama kipub?
Abi saab infotelefonilt
Hirmust tööst ilma jääda võib nii mõnigi olla nõus ületundide või väiksema palgaga. Juhul kui tööandja seadust või töölepingut ei täida, soovitab Lind nõu saamiseks pöörduda kohalikku tööinspektsiooni. Samuti saab esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 1012 helistada tööinspektsiooni infotelefonile 626 9435.
Saaremaalt pärit, peagi keskkooli lõpetav 19-aastane Kristina Hermann on neli suve töötanud.
Põhjusena nimetab ta soovi lisaraha teenida ning seda, et muidu oleks terve suvi niisama raisatud siis on vähemalt kolm kuud midagi tarka tehtud. Hermann on oma suved veetnud tehasetöölisena, koristajana, malevas ja ka poes. Kõik töökohad on saadud tutvuste kaudu.
Et suvi on Saaremaal turismihooaeg, on abikäsi pea igal pool vaja. «Ja kui varakult tuttavatele rääkima hakata, et suveks tööd vaja on, siis ikka leitakse,» muigab Hermann. Suveks tööd otsides ei tasu tema sõnul eriti valiv olla kui midagi pakutakse, on targem see vastu võtta.
Suures rahateenimise tuhinas ei tohiks temagi sõnul võimalikke ohte ära unustada. Hermanni arvates on suvel töötavate koolinoorte jaoks kõige suurem oht, et tihti ei võeta neid ametlikult tööle või tehakse leping, mida igal võimalusel väänatakse.
Mida silmas pidada
Kui suvel malevasse tööle ei saa, alusta otsimist lehtede või tuttavate kaudu. Suvel on abikäsi rohkelt vaja, peaasi et otsitav töö oleks jõukohane ning ei ohustaks tervist ega kõlblust.
Kontrolli, et tegu oleks korraliku ning usaldusväärse firmaga.
Enne tööle asumist tee endale selgeks enda ja tööandja õigused ning kohustused, mis tulenevad tööseadusest.
Alaealine vajab töölepingu sõlmimiseks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut ja 1314-aastasel on lisaks vaja tööandja asukohajärgse tööinspektori nõusolekut.
Kontrolli, et kõik lepingud oleksid korrektsed ning seaduslikud.
Kui töötamisel tekivad probleemid, milles rikutakse tööseadust, teavita kohalikku tööinspektorit.
Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 1012 saab nõu küsimiseks helistada tööinspektsiooni infotelefonile 626 9435.
Allikas: Postimees
Tanel Raig
Ligi 20 protsenti töötajatest soovib aasta alguses paika pandud puhkusegraafikus teha muudatusi.
Aastaid OÜs Viimsi Valdused majahoidjana töötanud ukrainlanna Zinaida Oleks otsustas esmakordselt Ukraina kombe kohaselt külastada pärast ülestõusmispühasid esivanemate haudasid sünnimaal. Otsus tuli ootamatult ja juhilt oli vaja küsida kahenädalast planeerimata puhkust.
Äripäev küsitles personalijuhte ja umbes 20st vastanust väitis lõviosa, et peavad aasta jooksul ümber tegema ligi viiendiku jaanuari lõpus koostatud puhkusegraafikust. "Pakun, et umbes 20% meie töötajatest muudab oma esialgset puhkuseplaani, tingituna kas siis eraelulistest või tööalastest põhjustest," räägib OÜ Linxtelecom Estonia arveldusspetsialist Marge Arro. Tema väidet toetab ASi Ekseko juhiabi Ülle Haukanõmm, kes ütleb, et ettevõtte 165 töötajast soovib iga aasta umbes 30 graafikuvälist puhkust.
Töötajatele tullakse vastu
Viimsi Valduste haldusjuht Sulev Jaanus maksab palka 54 töötajale. Nende hulgas on koristajaid, kelle sünnimaa on Ukraina, Valgevene või Venemaa. Tihti paluvad nad muuta puhkusegraafikut seoses suguvõsas toimuvaga (matus, pärimine, pulmad) või võimalusega kasutada odavamaid sõiduvõimalusi (hinnakampaaniad, odavlennud). "Sellistel juhtudel tuleme neile alati vastu, kuna olukord ei kannata ootamist," räägib Jaanus. Ta palub töötajal asendajaga kokku leppida ning ootab neid puhkuseavaldust kirjutama ja asenduslepingut sõlmima.
Asendaja leiab tööandja
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami väitel päris nii puhkuse asendamine toimuma siiski ei peaks. Tema sõnul ei saa nõustuda tingimusega, kus töötaja peab erakorralisele puhkusele pääsemiseks ise endale asendaja leidma. "Töökorralduse muutmise kohustus on tööandjal," leiab Siitam.
Nii toimubki pikemaajaliste puhkusemuudatuste organiseerimine Abakhan Fabrics Eesti ASis. Sealne haldusjuht Liina Endrekson räägib juhusest, kus töötaja soovis pikemat palgata puhkust ja ta pidi tööle võtma asendustöötaja.
Kaks päeva enne sünnimaale ärasõitu on Zinaida Oleks tagasihoidlikult õnnelik. Ta ütleb, et tema ülemus on tore, võimaldas tal niimoodi ootamatult puhkusele minna. Asendaja leidmisega tal probleeme ei olnud - tema mees töötab samas ettevõttes majahoidjana. Ka ülemus on rahul: "Tulles töötajale vastu, saad teinekord ilma lisatasuta paluda täita mõnda lisaülesannet - kevadkoristus, eritööd ja nii edasi," nendib Jaanus.
Kommentaar
Kadri Agarmaa
International Language Services OÜ juhatuse liige
Meil oli kord suuri probleeme töötajaga, kes õppis ülikoolis kaugõppes.
Eelnevalt kokkulepitud paaripäevasest õppepuhkusest sai tihti terve nädal, sest töötav üliõpilane helistas päevakaupa hommikuti oma kolleegile (mitte tööandjale) ja teatas oma otsusest (mitte soovist) õppepuhkust pikendada.
Loomulikult tekitas see töökaaslastele probleeme, kuna teadmishimulise kolleegi töö tuli nendel ära teha. Kuna kolleegid olid kenad inimesed, siis skandaali nad sellest ei tekitanud, kuigi olid äärmiselt ärritunud.
Siit saime ehk ka väikse õppetunni: puhkuse andmisest graafikuvälisel ajal tuleks võimaluse korral siiski pigem hoiduda, kuna see häirib paratamatult kolleegide normaalset töörütmi.
tasub teada
* Töötaja puhkuse aeg on kindlaks määratud aasta alguses koostatud puhkuste ajakavaga.
* Puhkuseseadus sätestab, et puhkuste ajakava muudetakse poolte kokkuleppel, kuid ei täpsusta, kuidas seda teha.
* Et puhkuste ajakava muutmise protseduur oleks töötajale selge, tuleb see töösisekorraeeskirjas kindlaks määrata.
* Puhkuste ajakava muutmise olulisim tingimus on muudatuse soovist ette teatada.
* Etteteatamisaeg peab olema mõistlik ehk võimaldama teisel poolel piisava aja jooksul otsustada ja vajadusel teha muutusi töökorralduses. Puhkuseseadus on teatud juhtudel ette näinud töötajapoolse puhkusele minekust etteteatamise vähemalt kümme päeva. Kui pikem etteteatamine ei ole põhjendatud, võikski sellise tähtaja ette näha.
* Soovist muuta puhkuseaega peaks kindlasti teisele poolele kirjalikult teatama.
Allikas: Niina Siitam, tööinspektsioon
Lehekülg 1457 / 1593
