Artiklid
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab olukorda, kui graafiku järgi tööl käival palgalisel ei tule kuu lõpus töötunnid täis.
Küsimus
Olen töötanud oma praeguses töökohas üle poole aasta, aga igal kuul jääb normtundidest puudu 40 tundi ja rohkem. Viimati jäi graafiku järgi puudu lausa 60 tundi. Kas see on õigustatud ja kas tööandjal on õigus selliselt käituda?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal
Pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub ühe töölepingutingimusena täitmisele. Kui teie lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus keskmiselt, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas. Täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.
Kui tööandja ei võimalda teile kokkulepitud tööaega, tuleb puudujäävad tunnid seaduse järgi töötajale välja maksta ja seda keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase, soovitavalt kirjalikkus vormis koostatud pöördumise saate esitada tööandjale koheselt pärast palgapäeva. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik pooltel pöörduda töövaidlusorgani poole.
Juhin tähelepanu, et tööaja summeerimisel võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul. Arvestusperioodiks või olla kuni neli kuud ja võimalikud puudu jäänud tunnid selguvad alles selle perioodi lõppedes.
Summeeritud tööajas ja arvestusperioodis peavad olema pooled samuti eelnevalt kokku leppinud.
Toimetas: Tarbija24
Helve Toomla
jurist
•• Olete varem kirjutanud, et ettevõttes, kus on tööaeg pikem kui kuus tundi, peab olema lõu-napaus. Kas see kehtib ka omavalitsuse töötajate kohta? Kas üldised seadused, nagu ehitusseadus, heakorra eeskiri jm, on üle riigi ühtsed või võib iga omavalitsus kehtestada oma seadused ja need on ülimuslikud?
Vähemalt 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel tuleb anda üldjuhul neile, kes töötavad töölepingu alusel või on avalikus teenistuses, sh ka kohalikus omavalitsuses.
Lõunavaheaega ei tule anda seal, kus see on töö iseloomu tõttu võimatu, näiteks liinitööl. Sel juhul peab tööandja kindlustama võimaluse puhata ja einestada tööajal. Avalikus teenistuses võib teistsuguse töö- ja puhkeaja korralduse kehtestada ka eriseadusega.
Ülimuslikud on ikka riigi seadused. Kohalik omavalitsus seadusi kehtestada ei saa, ta tegutseb põhiseaduse, riigikogus vastu võetud seaduste ja teiste üle riigi kehtivate õigusaktide alusel. Ehitusseadus võeti riigikogus vastu 15. mail 2002 ja see kehtib ühtviisi kogu riigis, kõigis omavalitsustes.
Kohaliku omavalitsuse üles-anded ja pädevus on samuti seadusega kehtestatud, selleks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille järgi linna või valla heakorra tagamine on omavalitsuse ülesanne. Nii ongi iga omavalitsus kehtestanud oma piirkonna heakorraeeskirja.
•• Ettevõttes sai töö otsa. Oleme juba mitu päeva kodus olnud. Kas ja millist tasu peaks tööandja meile maksma?
Kui tööandja ei anna tööd, tuleb tal maksta töötajale keskmist töötasu. Samal ajal ei tohiks keegi ülemuse suulise korralduse peale lihtsalt koju jääda ja oodata, kuni tööle kutsutakse.
Seadus ütleb, et tasu saamise õigus on ainult töövõimelisel ja töö tegemiseks valmis oleval töötajal. Seetõttu peaks iga töötaja esitama tööandjale kirjalikult tööga kindlustamise taotluse ja endale sellest koopia jätma. Nii on vaidluse korral võimalik tõendada, et töötaja oli aktiivselt töö tegemisest huvitatud.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
vastused ilmuvad rubriigis esimesel võimalusel.
Küsimus: Tööandja rakendab lähtuvalt töölepingust summeeritud tööaja arvestust. Periood on 3 kuud. Tööandja soovib aga perioodi algust ja lõppu nihutada. Üks periood aasta kestel on näiteks märts kuni mai. Soov on aga nihutada perioodi: aprill kuni juuni.
Töötajatega ei ole kokkulepitud, kuid on praktiseeritud ületundide tasumist rahaliselt. Eeloleva näite puhul maksti veebruaris ületunnid ka välja ja märtsist algas uus periood.
Kui tööandja teeb sellise muutmise otsuse aprillis:
1) kas tuleb kokku leppida töötajatega või piisab ühepoolsest otsusest (summeeritud perioodide muutmine)?
2) kas töötajatele tuleks midagi ka välja maksta?
Vastus: Summeeritud tööajaarvestuse perioodi muutmine tuleks töötajatega kokku leppida ning kui jooksev periood lõpeb seetõttu varem, siis tuleb selle perioodi ületunnid perioodi lõppemisel hüvitada.
Äripäeva käsiraamatute foorumisvastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Vilve Torn
Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames valmis noortele suunatud omanäoline CV-portaal stardiplats.ee.
Uus karjäärikeskkond jagab kandideerimiseks vajalikke oskusi, kasulikku infot ning tööpakkumisi. Tööpakkumiste kõrval leiab portaalist ka praktika- ning vabatahtliku töö pakkumisi.
Uues keskkonnas saab noor lisaks töökogemustele märkida ära ka vabatahtliku töö, huvialad, organisatsiooni kuulumise ja muu praktilise kogemuse. Nii saab noore kandideerija muidu lühidaks jääda võiv CV tublisti lisaväärtust.
„Töötukassa pakutavate koolituste ja palgatoetuste kõrval on väga olulised kõik ettevõtmised, mis pakuvad noortele infot vabadest töökohtadest ja annavad nõu, kuidas tööturule siseneda. Loodan väga, et portaal aitab luua sidemeid, mis aitavad noortel alustada edukalt oma karjääri ja luua sellele kindel alus kogu eluks,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Portaalil on ka Facebookis oma interaktiivne keskkond
www.facebook.com/stardiplats.ee
Lugeja küsib: Sõidan Saaremaalt tihti isikliku autoga töölähetusse mandrile, Harju maakonda, kus meie firmal on käsil alltöövõtt kahel ehitusobjektil.
Sõit mandrile võtab aega 4 – 5 tundi, nädalavahetuseks koju tulles vahel rohkemgi. Kas tööandja peaks mulle maksma mingit tasu ka töölähetuskohale sõiduks kulunud aja eest? Autokompensatsiooni osas oleme tööandjaga kokku leppinud, kuid kes ja kuidas kompenseerib mulle lähetusse mineku(tuleku) aja?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 lõikele 1 võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Samuti sätestab TLS § 21 lõige 2, et töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Kuigi ajakirjanduses on lugeda olnud mitmeid erinevaid arvamusi töölähetuste temaatikaga seoses, siis peab veelkord mainima, et seadus (TLS) ei sätesta, et lähetuskohta sõidu ja sealt tuleku aega tuleks käsitleda töötaja tööajana. Tööandja saadab küll töötaja lähetusse, kuid sõidu ajal ei täida töötaja oma tööülesandeid. Sõitu lähetuskohta ei saa seega käsitleda vastava töötaja tööajana.
Kuna tegemist ei ole tööajaga, siis ei pea tööandja nimetatud aja eest töötajale ka töötasu maksma. Kehtiv seadus ei näe ette ka mingeid muid, täiendavaid reegleid sellise aja tasustamiseks. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, mis üldjuhul reguleerib töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist, ei sisalda samuti mingeid sätteid töötaja lähetuskohta sõitmise tasustamise osas.
Töölepingu seadus jätab lähetusse sõitmise tasustamise poolte kokkuleppe lahendada. Juhul kui töötaja töö eeldab pidevat lähetustes käimist, siis tuleks töölepingu pooltel juba lepingu sõlmimisel või vähemalt enne töötaja esimesse töölähetusse minekut kokku leppida lähetuses viibimise tingimused, sealhulgas töölähetuse kohta sõitmise aja eest tasustamine ja vastava aja arvestus. Selline omavaheline kokkulepe peaks mõistlikult arvestama nii töötaja lähetuskohta sõiduks kuluvat (keskmist) aega, sõitude sagedust, reisimisest tingitud ebamugavusi ning muid asjaolusid.
Töölähetustes käijatele tuleb kindlasti kasuks teadmine, et vastavalt töölepingu seaduse § 40 lõikele 2 on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. TLS § 40 lõike 4 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning tal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.
Lehekülg 1221 / 1593
