Artiklid
Priit Simson, arvamustoimetaja
Kergemini taastuvad töötuks jäämise traumast need, kes on endale elus loonud rohkem eri rolle, arvab tööpsühholoog Taimi Elenurm.
•• Kui töötud kohtuvad psühholoogiga, näiteks töötute klubis, siis millest nad räägivad?
Põhiküsimus on, kuidas teha järgmised valikud. Milline amet valida ja milline ümberõpe saada? Seda eriti nooremaealiste puhul. Kriitika, mis töötutelt praeguse süsteemi kohta tuleb, on see, et töötukassa pakkumine täiendus- ja ümberõppetoetuseks on suhteliselt piiratud. Koolitus, mida pakutakse, peab praegu olema seotud kunagi õpitud eriala või peetud ametiga. Nooremate töötute puhul kostab kriitikat, et kui elu jooksul inimene vahetab mitmeid kordi ameteid ja erialasid ning tahaks teha teistsugust tööd, siis hoopis teistsuguse koolituse vajadus on üsna suur. Eriti väikestes maakohtades, kus kunagi peetud ametit pole enam võimalik valida.
Nii pensionieelikute kui ka noorte lapsevanemate puhul on probleem: mis tööd saaks teha osaajaga, vahetustega või kaugtöö korras? Tihtipeale räägitakse, et töökoht oleks olemas, aga kuna töö on õhtuste vahetustega ja tuleb lapsele järele minna, siis ei saa seda tööd vastu võtta. Siit ka ettepanek tööandjatele, et võiks olla rohkem pakkumisi, kus töökoht ongi mitme inimese peale ära jaotatud. Töötuklubis võiks selle seltskonna kokku panna ja siin on vaja vaid õige vähe vahendust.
•• Paljukest töötute seas ettevõtjaks saamise soodumust on?
Töötuklubid on põnev koht. Kui nad seal kokku saavad ja asja arutavad, siis tekib hasart ja vaimustusseisund, et lähme ja pöörame maailma ringi, andke ainult toetuspunkt. Kui õnnestub saavutada see seisund, siis tekivad üks-kaks liidrit, kes ütlevad: paneme siis selle pagariäri koos püsti või teeme juuksurisalongi. Tihtipeale see entusiasm kustub, kui klubi lõpeb. Kuidas pärast seda edasi minna? Oleks vaja omavahelise töökorralduse koolitust, oleks vaja edasist nõustamist.
•• Kas inimeste enesehinnang on ka töötuks jäämise tõttu põntsu saanud?
Jah, kindlasti. Eriti olen seda näinud Ida-Virumaal. Ja kui rääkida neist, kes kergemini käega löövad, siis just need inimesed, kes on saanud koondamisel rohkem haiget, tulevad raskemini töötuse tekkimisega seotud valust välja. Ja see, kelle jaoks koondamine on tulnud ootamatusena, kes on arvanud ja teadnud, et ta on tubli ja vajalik, kuid nüüd on öeldud, et just tema on see, kes peab ära minema. Ta võib hakata arvama ka tuleviku suhtes, et ei saa hakkama või et teised on paremad. Kergem on töötusest välja rabelda sellel, kes on oodanud oma koondamist.
•• Kas saame esile tuua veel raskemini ja kergemini taastujate ühisnimetajaid?
Kel on toetusrühm, pere, lähedased, need taastuvad paremini. Eelmisel nädalal oli hea kogemus. Noor naine tuli koos oma elukaaslasega töötute klubisse. Elukaaslane oli huvitatud ja küsis, kas tema võib ka jääda. Niisuguse toetuse olemasolu on oluline. Samamoodi paljud pensionieelikud või lapsevanemad ütlevad mulle: ma elan selle aja üle, mul on neid, kellega rääkida, kellega koos midagi teha.
Kes läheb julgemalt uuesti tööd otsima, on ka selline inimene, kelle jaoks on lahkumine vanast töökohast olnud väärikas. Siit tuleneb juhtidele soovitus, et igal juhul, kui on teada, et peab kedagi koondama, tuleks mitmeid kordi rõhutada, et iga töö on olnud teatud perioodil vajalik ja iga inimene on väärtuslik, olenemata sellest, et see töö kaob. Inimene on matkiv olend ja kui temaga on käitutud väärikalt lahkumisel ja ka enne seda, siis ta suudab seda väärikust säilitada ka sellel perioodil, kui ta on töötu. Kordan ka psühhiaater Rudolf Dreikursi lauset: kui inimene on ühendatud eluga vaid ühe peajuure kaudu ja kui kõrvaljuured on ära lõigatud, siis on loomulik, et kui lõigatakse läbi peajuur, milleks on töö, kukub ta ümber.
•• Nii et inimesel on vaja palju eri rolle?
Just. Inimene vajab palju rolle, mitmekesiseid rolle. See aitab püsti jääda. Töötaja, kes on olnud tööandjale väga lojaalne, tehes tööd vaid selle tööandja juures, kipub seda unustama ja lõikab need rollid ära. On ka üks kontingent, kes on harjunud tegema eluaeg ühte ja sama asja. Nad ei suudagi mõelda, et teeks midagi muud.
Alates tänasest on lauatelefonilt töötukassa infotelefonile helistamine tasuta.
Varem maksis helistaja infotelefonile helistamise eest nii, nagu kõigi teistegi kõnede puhul kõnealustustasu ja paketipõhise minutihinna. Nüüdsest tasub need kulud töötukassa. Infotelefonile saab tasuta helistada ka läbi Skype’i, valides „tootukassa“
Mobiiltelefonilt helistades oleneb kõne hind konkreetse mobiilsideoperaatori hinnakirjast.
Töötukassa kõnekeskus vastab klientide päringutele tööpäeviti. Sel aastal on vastatud 13 438 kõnele.
Lisaks infotelefonile saab teavet töötukassa tegevuse kohta küsida meie kodulehe kaudu. Sel viisil on aasta kolme esimese kuuga vastuse saanud 1471 küsimust. Eelmise aasta 1. maist kuni 31. detsembrini vastasime 2565 küsimusele.
Helve Toomla, jurist
•• Isik on töötanud 12 aastat, 2007. aastast on ta lapsehoolduspuhkusel. Nädal enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist teatati, et tema töökoht koondatakse ette teatamata. Kasutamata puhkust on tal 15 kalendripäeva. Põhipalk on 6000 kr, tulemustasu 3000 kr, kui seda vastavas kuus saadi; lisaks on ette nähtud konfidentsiaalsustasu 1000 kr. Millise tasu põhjal on õige arvutada hüvitisi, kui ta pole pärast 2007. aasta algust töötasu saanud? Kas puhkusetasu nii: 6000 x 1,208 = 7248; kuna jaanuaris on 31 kalendripäeva, siis 7248 : 31 = 233.80, ja 15 päeva eest 3507 kr?
Uue töölepinguseaduse järgi on töötasu kõik see, mida töötajale töölepingus kokkulepitu kohaselt makstakse. Lepingus võib aga olla mitu erinevat töö eest makstavat tasu. Selline olukord tekitab tõesti küsimuse, mida võtta aluseks keskmise töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise arvutamisel. Selguse saamiseks vaatame, mida peetakse palgaks avalikus teenistuses, sest seal arvutatakse keskmist palka ja hüvitisi vabariigi valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 järgi, ning uurime selle määruse eelnõu seletuskirja ehk seda, mida keskmise töötasu maksmise tingimustes ja korras on mõeldud. Juhul kui ametnik ei ole palka saanud üle 12 kuu, lähtutakse tema keskmise palga arvutamisel palgamäärast. Töölepingu puhul tähendaks see endises mõistes samuti palgamäära ehk põhipalka, praeguse seaduse järgi nn baastöötasu. Määruse eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 4 juurde märgitud: eelnõu ei muuda puhkusetasu arvutamist võrreldes kehtiva õigusega. Toona lähtuti palgamäärast. Kõnealuse töötaja palgamäär ehk baastöötasu ehk põhitöö-tasu oli lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal 2007. aastal 6000 kr. Seda summat tuleb kehtiva korra kohaselt korrigeerida töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga – kehtiva alampalga ja lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal kehtinud alampalga suhtega, s.t 4350 : 3600 = 1,208. Töötaja töötasu on seega 7248 kr kuus (6000 x 1,208). Puhkuse puhul jäetakse riigipühad päevatasu arvestusest välja. 1. jaanuar oli riigipüha, seetõttu on küsija eksinud päevatasu arvutamisel. 7248 jagatakse 30-ga, mitte 31-ga. Nii tuleb päevatasuks 241.60 ja hüvitiseks kasutamata puhkuse 15 kalendripäeva eest 3624 kr. Koondamishüvitis ühe kuu eest on indekseeritud palk – 7248 kr. Koondamisest etteteatamise hüvitise arvutamine toimub samamoodi nagu puhkuse päevatasu puhul, ainult indekseeritud töötasu jagatakse kalendrijärgsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse 90-ga. Kahjuks pean lisama, et minu arusaam ei ole mingi lõplik tõde. Kuni ei ole tehtud selgust toovat muudatust töölepinguseaduses või riigikohtu jõustunud lahendit, saab töötasu üle vaielda.
•• Kas tööandjal on tõesti õigus panna töölepingusse sisse selline punkt: „Kõik töötaja poolt tema tööülesannete täitmisega seotud ja lepingu kehtivuse ajal loodud intellektuaalomandid kuuluvad tööandjale. Töötaja loovutab käesolevaga lepingujärgsete ülesannete täitmisel loodud autoriõigusega kaitstavate teoste varalised õigused tööandjale selle eest eraldi tasu saamata”? Kuidas kommenteerite?
Autoriõiguse seaduse § 32 sätestab autoriõigusi töökohustuste täitmise korras loodud teosele. Selles öeldakse muu hulgas, et töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kõnealune punkt ei pruugi töölepingus tingimata vale olla, kuid sisutühi on see töötaja jaoks, kes ei tegele loominguga. Loomeinimestel, sh ka näiteks arvutiprogrammide autoritel tuleks siiski enne sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutamist põhjalikult autoriõiguse seadusega tutvuda ja/või vastavat ala tundva juristiga nõu pidada.
Koos töötuse kasvuga on kasvanud ka töövahendusbüroode arv ning mõned neist kasutavad tööotsijate keerulist olukorda kurjasti ära, pettes neilt sisuliselt raha välja, kirjutab rus.postimees.ee.
Selle aasta algusest on sotsiaalministeeriumile laekunud mõned töövahendusbüroode pettustega seotud kaebused - enamasti on firma võtnud töö vahendamise eest raha, kuigi tal pole tegelikult õigust seda teha.
Ministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul võib töövahendusfirma võtta tasu vaid tööandjalt ja teistelt juriidilistelt isikutelt.
Jõgiste märkis, et tööotsijate käest võtavad tavaliselt ebaseaduslikku tasu need firmad, kes pole sõlminud lepinguid tööandjatega.
«Tavaliselt sellised töövahendusbürood avaldavad töökuulutusi, kus pole märgitud tööandjate kontaktandmeid. Selleks, et saada tööandja kontaktandmeid, on tööotsijad sunnitud pöörduma büroo poole, kus nendega sõlmitakse kõigepealt leping ja alles seejärel saavad nad vajalikud kontaktid,» selgitas ta.
Ministeeriumile laekunud kaebuste tulemusena on üks firma juba kustutatud majandustegevuse registrist, veel ühe firmaga tehakse sama juba sel nädalal.
«Meie poole pöördus naine, kes tahtis saada Aulerix OÜ kaudu välismaale tööle. Talle pakuti tööd ühes Soome hotellis. Temaga sõlmiti leping ja võeti ebaseaduslikult 3000 krooni. Tööandjaga tal aga kohtuda ei õnnestunudki,» rääkis Jõgiste.
Tema sõnul helistasid ministeeriumi töötajad asja uurimise käigus eeldatava tööandja telefoninumbrile ja said teada, et tegelikult on tegemist Soome töövahendusbüroo numbriga. Aurelix OÜ-ga polnud polnud see Soome firma aga kuidagi seotud ning Eestist pärit tööotsijast polnud nad samuti teadlikud. Soomlased pakkusid, et Aurelix OÜ võttis nende kontaktandmed ehk lihtsalt internetist.
Jõgiste sõnul kasutataksegi sääraseid petuskeeme tavaliselt välismaale tööle soovijate peal. Töövahendusfirmad kasutavad ära inimeste teadmatust oma õigustest. «Raha võetakse isegi sel juhul, kui firmal pole kontakti tööandjaga ja info on võetud lihtsalt internetist,» märkis Jõgiste, lisades, et isegi siis, kui firmal on sõlmitud leping tööandjaga, pole tal õigust küsida raha tööotsija käest.
Tema sõnul võetakse 15-minutilise konsultatsiooni ja arvuti abil niigi kergesti leitava info eest klientidelt sageli 2000 kuni 6000 krooni. Nii info pakutavate vabade töökohtade kohta kui ka konsultatsioon peaks aga olema inimestele tasuta.
«Kui teile üritatakse peale suruda mingit lepingut, tuleb alati täpsustada selle eesmärki. Tavaliselt kohustab leping töövahendusfirmat pakkuma infot vabade töökohtade kohta, mis peaks olema tasuta,» ütles ta.
Töövahendusfirmal on õigus küsida raha vaid lisateenuste eest, näiteks lennukipiletite broneerimise eest. «Kuid küsimus on selles, kas tööotsija tahab, et firma broneeriks talle 2000-6000 krooni eest lennukipileti,» lisas Jõgiste.
Täiendavat infot välismaal töötamise kohta leiab aadressil www.eures.ee.
Toimetas: Marina Lohk
Kristiina Viiron
Suure firma puhul vaata finantsnäitajaid, väikeettevõtte puhul ka juhi faktiraportit.
Makseraskustes vaevleva lõbustusettevõtte raamatupidaja Liia on viimastel kuudel töövahendusportaalidel igaks juhuks silma peal hoidnud – mine tea, kauaks praeguses töökohas veel üldse rakendust jätkubki. Hiljuti köitis tema tähelepanu päris hea tööpakkumine ühelt ehitusfirmalt. Igaks juhuks tegi Liia ette-võtte kohta päringu krediidiinfosse, mille maksuvõlgade raport tõi ilmsiks tõsiasja: ehitusfirmal on maksuameti ees enam kui kahe miljoni krooni suurune võlg. Sellesse ettevõttese jättis Liia CV saatmata. Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on inimesed uut töösuhet alustades muutunud üha ettevaatlikumaks ning tööandja tausta kontrollimine enne lepingu sõlmimist on saanud väga populaarseks. „Kartus töökoha kaotuse pärast on pannud muretsema ka töökoha stabiilsuse üle. On ju tööst ja palgarahast ilmajäämised väga hirmuäratavad asjad,” tõdeb Jäger. Sestap on üsna loomulik, et tööd otsides ja enne uuele töökohale asumist on paslik ettevõtja tausta pisut uurida. Eriti siis, kui ettevõtte veebileht kipub napisõnaliseks jääma ning sõb-rad ja tuttavadki ei oska tulevase võimaliku tööandja palet kirjeldada.
Finantsnäitajad ja juhiraport
Esimese asjana, mida uurida ning mida tavaliselt ka kõigepealt teada soovitakse, on küsimus tööandja võlgade kohta. Ehk siis – kas ettevõttel makse-häireid on? Selle kohta, kas tööandja võiks olla võlgu maksuametile, annab vastuse tasuta päring nii maksu- ja tolliameti kui ka krediidiinfo veebilehelt, kust näeb maksuvõla saldo hetkeseisu. „Maksuvõlgade ja maksehäirete puhul on tarvilik vaadata võlasumma suurust ja võlaperioodi pikkust,” õpetab Alar Jäger. „Kindlasti kehtib reegel, et heade finantstulemustega ettevõtetel on võlgu vähe või need on lühiajalised.” See on ka põhjus, miks ei maksa piirduda pelgalt võlgade kontrolliga – lühiajaline võlgnevus ei pruugi olla tõsine probleem. Suurema firma puhul soovitab Jäger vaadata eelkõige finants-näitajaid. „Kui ettevõte on viimase kolme perioodi jooksul kasumlik, omakapital on positiivne ja müügikäibe langust oluliselt pole, siis on ettevõttel suur tõenäosus jätkata edukalt,” märgib ta.
Väikeettevõtte puhul on aga oluline vaadata finantsnäitajate kõrval ka juhi faktiraportit, sest väikefirmas sõltuvad asjad paljuski ühest inimesest, tema isikuomadustest ja isiklikest riskidest. „Kehva juhi taust on sageli kirju, seotus paljude pankrotistunud või võlgnevustega ettevõtetega ei tähenda midagi muud kui seda, et võlad võivad kanduda edasi,” hoiatab Jäger. Siinkohal on tark heita pilk äriregistri äri- ja ettevõtluskeeldude nimekirjadele, kus on avalikustatud nii kehtivate kui ka kehtetute ärikeeldudega isikud. Mõne persooni kontol on suisa mitu keeldugi. Kui vaatamata kõigile nimetatud järelepärimistele ja saadud vastustele jääb tõsine kahtluseuss võimaliku tulevase tööandja suhtes ikka hinge närima, on võimalik pöörduda ka tööinspektsiooni poole. „Kui küsimine on põhjendatud, saame anda infot nii ettevõttega seotud töövaidluste lahendite kui ka töökeskkonnaalaste ettekirjutuste kohta,” täpsustab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu.
Võimalused teha tööandja taustauuringuid
•• Kui ettevõte on võlgu maksuametile, saab seda tasuta kontrollida maksu- ja tolliameti veebilehel www.emta.ee, selleks on vaja teada ettevõtte registrikoodi (saadav näiteks infokataloogis vm). Ettevõtte võlga maksuametile saab vaadata ka AS-i Krediidiinfo veebilehel www.krediidiinfo.ee tasuta firmapäringust.
•• Võlgade ajalugu, võlgu teistele firmadele, firma üleüldist maksekäitumist, majandusaasta aruannet vms sealtkaudu ei näe, täpsemate andmete hankimiseks saab abi krediidiinfo ja äriregistri (https://ariregister.rik.ee) tasulistest päringutest.
•• Krediidiinfo päringusüsteemis https://www.e-seif.ee/ saab teatud tasu eest pilku heita näiteks ettevõtte juhtkonna tutvustusele, majanduslikule olukorrale, maksekommetele, võlgnevustele, aga ka 2008. aasta majandusaasta aruandele.
•• Firmade ja eraisikute pankrotimenetluse ja pankrotiteated on nähtaval äriregistri teabesüsteemi leheküljel www.ametlikudteadaanded.ee, tuleb vaid valida vastav teadaande liik.
Lehekülg 1289 / 1593
