Artiklid
Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik
Suitsetaja võib jätta palkamata vaid siis, kui suitsetamine segab tööülesannete täitmist.
Töötaja, kes tõmbab päevas paki sigarette, kulutab suitsupausidele keskmiselt 17 tööpäeva aastas, selgus Soomes tehtud uuringust.
Soome töötajatest suitsetab iga viies ja ainuüksi suitsupausid maksavad tööandjale ühe suitsetaja kohta 2890 eurot aastas. See summa on kümnendiku võrra suurem riigi keskmisest brutopalgast.
Suitsetajale endale läheb suitsetamine otseselt maksma umbes 1500 eurot aastas (kui arvestada suitsupaki hinnaks keskmiselt neli eurot) ehk veidi enam kui pool kuupalka. Sellele sõna otseses mõttes õhku visatud rahale lisanduvad veel tervise parandamisele kulutatud summad ning lühem elu- ja tööiga.
Tööandjad on eluliselt huvitatud, et töötajad ei suitsetaks. Mittesuitsetav töötaja on tulusam tööandjale ja tervislikum teistele töötajatele, kes muidu kannatavad tubakavingu käes.
Kuid tööandja ei või ega tohi keelata töötajal suitsetamist, sest see oleks tema põhiseadusliku õiguse piiramine.
Samas saab tööandja aidata suitsetamist vähendada. Esiteks saab ta piirata töötaja puhkepause, arvates need välja tööajast ning vähendades seeläbi töötaja sissetulekut.
Suitsetajaid ei tohi tõrjuda
Teiste töötajate tervist silmas pidades tasub eraldada suitsetajaile omad õhu alarõhuga ruumid.
Kollektiivlepingus võib kokku leppida teatud soodustustes mittesuitsetajaile.
Tööandjal on ka võimalus aidata töötajail tubakast loobuda, kattes mõningal määral selleks tehtavad kulutused (arstikülastused, konsultatsioonid, ravimid, plaastrid), samuti kulutused tervislikele harrastustele.
Tänavu suvel äratas tähelepanu ja tekitas vastandlikke seisukohti Euroopa Liidu volinik Vladimir *pidla mõttega, et suitsetaja võib töökohale konkureerimisel kõrvale jätta, kuna Euroopa Liidu seadusandlus seda otseselt ei keela.
Soome parlamendi õigus-nõuniku abi Petri Jääskelaineni arvates võib Soome põhiseadusest ja seadustest lähtudes suitsetaja kandidaadi kõrvale jätta vaid juhul, kui suitsetamine ilmselgelt takistab tööülesannete täitmist. Vastasel juhul oleks tegemist võrdväärsuse põhimõtte eiramisega.
Suitsetajad Soomes
Mehed suitsetavad vähem,
noored tüdrukud rohkem
Soomes suitsetab iga päev 26% tööealistest meestest ja 18% naistest.
Suitsetavaid töötajaid on riigis 575 000, mis on peaaegu sama palju, kui on Eestis töötajaid.
Soomes sureb aastas 5000 inimest suitsetamisest tingitud haigustesse.
Viimasel kolmel aastakümnel on suitsetavate meeste arv vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra, kuid naissuitsetajate hulk on püsinud senisel tasemel.
Ka suitsetavate poiste ja tüdrukute osakaal on võrdsustunud.
Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määruse nr 241 Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal (RTI 2006, 52, 393) kohaselt on 2007. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Seega - võrreldes 2006. aastaga jäävad töötuskindlustusmakse määrad 2007. a. samale tasemele.
Samas juhime tähelepanu, et 1. jaanuaril 2007 jõustuvad muudatused töötuskindlustuse seaduses (TKS):
* Muutub Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise määramise kord.
Kindlustatu töötuskindlustusstaai ja hüvitise suurust hakatakse arvestama seniste tööandja tekkepõhiste andmete asemel kassapõhiste Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete alusel. Lisaks Maksu- ja Tolliameti andmetele on vaja viimase kolme töökuu andmeid, kuna reeglina ei ole need andmed töötuskindlustushüvitise taotlemise ajaks veel Töötukassa andmekogusse jõudnud. Seoses sellega tööandja ikkagi peab (TKS § 40 lg 1 p 5) alates 2007. aastast töösuhte lõpetamisel andma töötajale tema nõudmisel tõendi sotsiaalministri määrusega Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm kinnitatud vormil, kuid sellel tõendil on vaja senise viimase 12 töötatud kalendrikuu töötasude ja töötuskindlustusmaksete andmete asemel ära näidata ainult viimasel kolmel töötatud kalendrikuul väljamakstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Seejuures kajastatakse andmed tõendil kassapõhiselt, nii nagu need deklareeritakse vormil TSD. Tõendi vorm avaldatakse Töötukassa veebilehel pärast sotsiaalministri määrusega kinnitamist.
NB! Palume sotsiaalministri määrusega kinnitatud Töötukassale esitamiseks mõeldud tõendi vormi mitte ajada segamini rahandusministri määrusega nr 107 kehtestatud tõendiga TSM, millel jätkuvalt kajastatakse andmed kalendriaasta kohta.
* Täpsustatud on "kindlustatu" mõistet.
Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.
Samuti on täiendatud kindlustamata isikute nimekirja (töötuskindlustuse seadus §3 lg 2), st kellele tehtud väljamakseid ei maksustata töötuskindlustusmaksega (ei 0,6% ega 0,3%). Lisaks kehtivas seaduses toodud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le) hõlmab kindlustamata isikute ring ka notareid, kohtutäitureid, vandetõlke või muid avalik-õiguslikku ametit pidavaid sõltumatuid isikuid ja samuti vabakutselisi loovisikuid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, st neid keda käsitatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtjana.
Kehtivas seaduses on kindlustamata isikute loetelus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (tulumaksuseadus § 9) liikmed. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 p 10 kohaselt ei laiene seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega võib näiteks äriühingu juhatuse või nõukogu liige töötada samas äriühingus ka töölepingu alusel, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, viimasel juhul kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Äriühing ja selle juhatuse või nõukogu liige võivad küll sõlmida juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks lepingut, kuid see ei ole mitte tööleping vaid võlaõiguslik leping, millele töölepingu seadus ei laiene. Samas hõlmab tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme mõiste isikuid, kellel on küll õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel, kuid kellele laieneb töölepingu seadus, näiteks sisekontrolörid ja audiitorid. See tähendab, et hoolimata õigusest teostada juhtimisorgani üle kontrolli, on nad tavalised töötajad, kes peaks olema töötuskindlustusega kindlustatud. Seoses sellega on töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 punktis 3 tehtud kitsendus nii, et kindlustamata on vaid need tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus.
* Täpsustatud on töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 2, mis sätestab tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset.
Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi.
Sätte uues redaktsioonis täpsustatakse, et töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt. Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 (koodi 13 all) ja lisal 2 (artikli 15a või 19a all).
Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata ainult tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi; hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.
detsember 2006
Merike Lees
Töökäte puuduse leevendamiseks saaksid paljud ettevõtted kasutada alaealisi, kuid siin saab takistuseks nende piiratud tööaeg.
"Meil oli koolivaheajal ligi 15 õpilast tööl, kuid muul ajal ei saa me neid ajapiirangu tõttu kasutada," ütles Kalevi pressiesindaja Aire Mill.
McDonalds Eesti ASi personalijuhi Julia Anateini sõnul töötab neil alaealisi alates 16. eluaastast. Nad töötavad kassas, aitavad köögis ja koristavad saali. Tööpäeva pikkus on kuus tundi, õpilased käivad tööl ka nädalavahetusel. Tunnitasu on 30 krooni. Anateini sõnul tuleb see odavam kui täiskasvanu palkamine. Kuidas kooliskäijad oma koolikohutusega toime tulevad, tööandja ei muretse, seda teevad nende vanemad. "Õpilasi võtame tööle ainult vanemate nõusolekul, vanemad annavad selle kohta avalduse," kinnitas Anatein.
Jäätisemüüja Balbiino lõpetas aga laste kasutamise paar aastat tagasi. Nende suvistel väliüritustel osalevad küll endiselt lapsed, kuid seda agentuuri vahendusel.
"Lastega on väga palju tegemist," põhjendas Balbiino personalijuht Sigrid Sooman. "Seadus paneb nende töötamisele piirangud, aga meil on oma tootmistöölistegagi probleeme."
Soomani sõnul on lastel endil tohutu huvi töötada. Mõni on väga agar ja teeks rohkemgi, kui seadus lubab, kuid puhata ja mängida peab ka saama, märkis Sooman.
Kooliõpilase töö on poole kallim
Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist
Kooli kõrvalt tööl käivale alaealisele tuleb tema lühendatud tööaja eest maksta sama palju palka kui sama tööd täistööajaga tegevale täiskasvanule.
Noorem kui 18aastane isik on töölepinguseaduse mõistes alaealine ja võib töölepingu alusel tööle asuda alates 15ndast eluaastast. Erandjuhtudel võib lapsi tööle võtta alates 13ndast eluaastast.
Alaealine, kellel on põhikool lõpetamata või kes ei ole veel saanud 17aastaseks, võib töötada neli tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Töötamine ei ole lubatud õppetööga samal ajal. See võib toimuda ainult väljaspool õppetöö aega.
Alaealise täistööajaks loetakse talle seadusega kehtestatud lühendatud tööaega ning lähtudes palgaseadusest, tuleb alaealisele maksta töötasu vähemalt riigis kehtiva kuupalga alammääras, vaatamata väiksemale töötundide arvule.
Tööandjad ei arvesta sageli selle nõudega, sest nad ei taha aru saada, et alaealise lühendatud tööaeg ei ole osalise ajaga töötamine. Kui alaealine töötab kaks tundi päevas ja 10 tundi nädalas, võib seda tema täistööaja normi arvesse võttes lugeda osalise ajaga töötamiseks ning sel juhul peab tööandja maksma vähemalt 1500 krooni kuus, kui arvestada käesoleva aasta kuupalga alammääraga.
Noorem kui 18aastane isik on piiratud teovõimega, mistõttu saab ta lepinguid, sealhulgas töölepingut sõlmida ainult lapsevanema või lapse seadusliku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Töölepingu sõlmimiseks 13- ja 14aastastega tuleb saada enne lapse tööleasumist ka tööinspektori nõusolek.
Nii tööandjal, lapsevanemal kui ka tööinspektoril lasub kohustus jälgida, et töö, mida alaealine teeb, oleks vastavuses tema kehaliste ja vaimsete võimetega, ei ohustaks lapse tervist ega läheks vastuollu kõlblusnormidega.
Alaealine sõlmib töölepingu isiklikult ja kirjutab töölepingule alla ise. Töötajale laienevate õiguste ja kohustuste osas on alaealine võrdne täisealisega, välja arvatud teatud piirangud varalisele vastutusele.
Seadus näeb alaealisele ette soodustusi
* Tööaeg ja tasu Alaealine: lühendatud täistööaeg ehk neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas; töötasu vähemalt kehtiva alampalga ulatuses, st tänavu 3000 krooni kuus.
* Täiskasvanu: töönädal 40 tundi nädalas ja alampalk 3000 krooni kuus.
* Alaealine: ühe tööpäeva lõpu ja järgmise alguse vahele peab jääma vähemalt 18 järjestikust tundi.
* Täiskasvanu: tööpäev on 9-17, st tööpäeva lõpu ja järgmise tööpäeva alguse vahele jääb 16 tundi.
* Puhkeaeg Alaealine: iganädalane puhkeaeg on vähemalt 48 järjestikust tundi ja teda ei tohi rakendada tööle puhkepäeval.
* Täiskasvanu: töötab ka nädalavahetustel.
* Alaealine: pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva ja tal on õigus seda kasutada täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. Tööandja on kohustatud võimaldama põhipuhkust alaealisele sobival ajal.
* Täiskasvanu: põhipuhkus 28 kalendripäeva.
* Ületunnid Alaealine: ei tohi teha ületunde ning tal on keelatud töötamine õhtusel ja öisel ajal, v.a teatud tööde tegemiseks tööinspektori eelneval nõusolekul.
* Täiskasvanu: töötab nii õhtusel kui ka öisel ajal.
* Töölähetus Alaealine: ei tohi töölähetusse minna.
* Täiskasvanu: võib töölähetuses käia.
* Varaline vastutus Alaealine: ei saa sõlmida täieliku varalise vastutuse lepingut.
* Täiskasvanu: võib.
Allikas: TLS, Meeli Miidla-Vanatalu Äripäev
Thea Rohtla
tööõigusbüroo Labour Consulting
Töötaja asus tööle suulisel kokkuleppel, kuid tööandja ei maksnud töötasu. Tööandjale on saadetud kaks meili ja mitu SMSi koos tunnitabeli, tööaja kokkuvõtte, tunnitasu väljatoomise ja puhkusekompensatsiooni nõudega. Neid ei ole tööandja vaidlustanud. Kas siis saab töövaidluskomisjonis järeldada, et ta on nendega nõustunud?
Palga ja lõpparve nõudes võib töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades vastava avalduse või hagi. Nõudeid tuleb põhjendada ja esitada täpsed arvestused.
Töötaja on palka nõudnud juba ka töövaidlusor-ganiväliselt. Et tööandja nõudmistele reageerinud ei ole, ei tähenda aga sugugi, et ta nendega nõustuks.
Töövaidluskomisjon saadab töötajalt saabunud avalduse tööandjale ning nõuab vastust, kas tööandja nõuet tunnistab või mitte ning millised on tema vastuväited.
Esialgu tuleks need protseduurid TVKs läbi teha, oodates kõigepealt vastust tööandjalt. Alles istungil otsustatakse, kas töötaja nõuded on tõendatud ja põhjendatud ning kui on, siis millises ulatuses.
Mehed töötasid töölepinguta 31. juulist 25. augustini. Kui töötasu hakati küsima, öeldi, et palgast peetakse kinni à 4000 krooni praaktööde eest. Kuidas käib praaktööde arvestus?
Palgaseaduse N19 sätestab nii praagi mõiste kui poolte tegevuse praagi ilmnemise korral.
Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta, osalise praagi eest makstakse alandatud määral, sõltuvalt töö kõlblikkusest.
TLSi N 49 lg 6 kohaselt on tööandja kohustatud kehtestama korra, mille alusel toimub töö vastuvõtmine ja praagiks tunnistamine. Ka peab olema kindlaks määratud, milline toodang on täielik praak, milline osaline praak ning milliste defektide alusel praagiks tunnistatakse. Tavaliselt vormistatakse praagi kohta akt, kus peavad olema märgitud praagi tegemise aeg ja tegija. Seda tuleks töötajale kindlasti tutvustada.
Palgaarvestusel tuleb lähtuda töötaja süül tehtud praagist ja selle võrra palka vähem maksta. Kui tööandja tahab makstud palgast mahaarvestusi teha, on tegemist juba tekitatud kahju hüvitamisega, mida tööandja võib nõuda, kuid palgast kinni pidada tohib ainult töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul.
Risto Hübner
advokaadibüroo Tark & Co jurist
Riigikohus tegi novembri algul tööandja seisukohalt olulise otsuse, mis annab uue tõlgenduse tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmiseks.
Töölepingu seaduses (TLS) on sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLSi N 74 lg 2 kohaselt peab tööandja andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval.
Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut vastu ei võtnud (töötaja ei viibinud tööl), peab tööandja andma töötajale tööraamatu vastava nõude esitamise päeval.
TLSi N 119 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tööraamatu kinnipidamise korral töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest.
TLS ei seo aga tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma 2003. aastal tehtud otsuses.
1. novembril tehtud otsuses paneb Riigikohus töötajale hüvitise maksmise kohustuse sõltuvusse töötajale kahju tekkimisest.
Riigikohus märgib otsuses, et kuigi kahju tekkimist tööraamatu kätteandmisega viivitamise korral ei saa välistada, ei ole ka enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib tööraamatu puudumise tõttu igal juhul kahju, kuivõrd tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist.
Riigikohtu hinnangul on olukord, kus tööandja peab maksma hüvitist ka juhul, kui töötaja ei ole kahju saanud, vastuolus hea usu põhimõttega.
Ka leidis Riigikohus, et juhul, kui tööandja rikub töötajale tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel, kuid töötaja peab sellisel juhul tõendama, et tööandja poolt tööraamatu kinnipidamisest tulenevalt on talle kahju tekkinud.
Seega ei saa Riigikohtu hiljutise otsuse valguses töötaja nõuda tööandjalt hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest, kui töötaja ei tõenda, et tööraamatu kinnipidamisega on tööandja talle kahju tekitanud.
Lehekülg 1474 / 1593
