Artiklid
Maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abielu tähendab endiselt ametlikult registreeritud abielu.
Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist.
Ühise tuludeklaratsiooni võib 2010. aasta kohta esitada ka siis, kui üks abikaasa oli Eesti resident ja teine abikaasa mitteresident, kes sai oma kogutulust vähemalt 75% Eestist, või kui mõlemad on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi residendid ja said oma pere kogutulust vähemalt 75% Eestist.
Abikaasa tulu välismaalt
Kui üks abikaasa sai näiteks kogu oma aastase tulu välismaalt ja abikaasad tahavad esitada ühisdeklaratsiooni, tekib küsimus välismaal töötanud abikaasa residentsusest.
On võimalik, et pikalt välismaal töötanud inimene ei muutu seejuures mitteresidendiks. Siis saab seaduse järgi 2010. aasta kohta ühisdeklaratsiooni esitada: mõlemad abikaasad on olnud Eesti residendid vaatamata sellele, et üks neist teenis tulu välismaal.
Kui mõlemad abikaasad on olnud kogu aasta Eesti residendid, korrutatakse 2010. aasta ühisdeklaratsiooni puhul kõiki Eesti tulumaksuseaduse 4. peatüki mahaarvamisi kahega. Kui aga üks abikaasadest (või mõlemad) käis ka välismaal tulu teenimas, on olukord keerulisem. Välismaal viibinu tulust saab 4. peatüki mahaarvamisi teha ainult proportsionaalselt tema Eesti residendiks oldud kuudele ka ühisdeklaratsiooni korral. Jällegi küsimus sellest, kas välismaal tulu teeninu oli Eesti resident või mitteresident.
2011. aasta kohta kehtima hakanud muudatused teevad keerulisemaks ka ühisdeklaratsiooni esitamise, sest see on seotud uue valikupõhimõttega, kui üks või mõlemad abikaasad töötavad välismaal.
Uuest aastast keerulisem
Muudatus ei puuduta aga ühisdeklaratsiooni esitamist juhul, kui mõlemad abikaasad saavad tulu ainult Eestist.
Tulu deklareerimisel saavad välismaal tulu teeninud abikaasad ka ühisdeklaratsiooni esitamise korral teha valikuid ja seejuures kumbki eraldi. Üks võib näiteks valida tulumaksuseaduse §-i 45, mispuhul tehakse 4. peatüki mahaarvamisi, arvestades §-is 282 piiranguid proportsionaalselt residentsuse kuudele, ja teine valida uue, tulude osakaalu meetodi. Täiendav maksuvaba tulu ülalpeetavate laste eest jagatakse erandina vanemate vahel võrdselt.
Mitteresidentide jaoks on ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus endiselt seotud 75% tulude Eestist saamisega. 2011. aasta kohta aga ei saavatki ka residendid ühisdeklaratsiooni esitada, kui üks residendist abikaasa sai kogu oma tulu välismaal ja seda meil § 13 lõike 4 järgi ei maksustata ning inimene ei taha uue arvestusvõimaluse asemel valida § 45 rakendamist.
Põhjus: siis pole sellel abikaasal Eestist võimalust tulumaksust midagi maha arvata ega tagasi saada.
Sellest aastast on seotud isikute mõiste sätestatud varasemast erinevalt.
Elukaaslane seotud isikuks
Seotud isikutele pannakse teatavasti pahaks, kui nad teevad omavahel tehinguid kas väga odavalt või ülearu kallilt, kuidas just mingi kasukohustuste nihutamiseks sobivam on. Varem oli tulumaksuseaduse §-is 8 ammendav loetelu seotuks loetavatest isikutest, nüüd on aga öeldud, et isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Lisaks on loetelu nendest, keda igal juhul käsitatakse seotud isikutena.
Pisiettevõtluse seisukohast on põhimõtteline uuendus siin ennekõike elukaaslaste seotuks lugemine. Ei, perekonnaseadust ei ole muudetud ja vabaabielu ei ole endiselt midagi ametlikku. Ühise tuludeklaratsiooni saavad esitada ikka ainult ametlikus abielus olevad inimesed. Kas ja kuidas see rakenduma hakkab, näitab elu. Tulumaksuseaduse muutmise seletuskiri peab siin oluliseks selliseid maksupettusi, kus omavaheliste turuväärtusest erineva hinnaga tehtud tehingute kaudu üritatakse elukaaslaste kontrolli all olevatest äriühingutest kasumit maksuvabalt välja viia.
Eluaseme maksuvabale müügile seati piirang: kahe aasta jooksul on maksuvabalt võimalik müüa ainult üks elukoht. Tihedamini elukohta vahetades tuleb müügikasult maksta tulumaksu. Kahjuks ei kaotatud seadusest sätet, et eluruumi ettevõtluses kasutatud pinnaosa läheb ka muidu maksuvabal müügil tulumaksu alla.
Ühine tuludeklaratsioon
- Ühise tuludeklaratsiooni võivad esitada isikud, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus.
- Ühisdeklaratsiooniks loetakse abikaasade eraldiseisvaid deklaratsioone, millel mõlemal on märgitud, et abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni.
- Kui üks abikaasadest suri maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, võib lesestunud abikaasa samuti esitada ühisdeklaratsiooni.
- Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui: üks abikaasa on Eesti resident ja teine abikaasa on Euroopa Liidu teise liikmesriigi resident, kes on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis; kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestis.
Allikas: EMTA
Kadri Ibrus
Riigile pole selge, kas firmadele mullu makstud palgatoetus tõi üldse püsivad töökohad.
Töötukassa maksis mullu palgatoetusena firmadele 8,7 miljonit eurot ja tööpraktika eest veel 1,8 miljonit eurot, et ärgitada firmasid töötuid tööle võtma. Samal ajal aga puudub töötukassal ülevaade, kui pikaks ajaks riigi toetusega tööle võetud inimesed tööle jäid või kas neile üldse püsivat töökohta pakuti. Amet selgitab, et inimene ei pea neile teada andma, kuidas tal läks, ja toetuse tulemuslikkuse väljaselgitamine on liiga keeruline töö.
Eesti Päevalehele on tulnud mitmeid vihjeid, et tööandjad kasutavad seda süsteemi ära, võttes inimese tööle vaid mõneks kuuks ja leides siis mingi põhjuse, miks ta vallandada. Seejärel võetakse tema asemele töötukassa vahendusel uus töötu koos uue toetusega. Firma saab töötukassalt iga töötu eest maksimaalselt miinimumpalga ehk 4350 krooni kuus või pool palgast, mida ta ise töötule maksab. Toetust võib firma saada kuni kuus kuud.
Palgatoetustele jooksid firmad mullu igatahes tormi, sest kui veel 2009. aastal sõlmiti selline tööleping vaid 160 inimesega, siis mullu juba 10 772-ga.
Põhimõtteliselt võib tööandja küll võtta inimese tööle määramata ajaks, sõlmides temaga tähtajatu lepingu, aga samal ajal on tal õigus see leping kehtiva töölepinguseaduse alusel lõpetada, kui töötaja on eiranud „tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi”, ei ole „tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu” ning mitmel muul põhjusel, mida hindab tööandja ise.
Mis neist ligi 11 000-st mullu töötajaks saanud töötust saanud on, ei ole töötukassal aimugi. Nad ei tea sedagi, kui pikaks perioodiks inimesed neisse firmadesse tööle võeti ja millised lepingud nendega sõlmiti.
Palgatoetust saanud tööandjate nimekirja tipus troonib Kadrioru Park, kuhu tekitati Tallinna linna sotsiaalsed töökohad – 155 inimese nn palk maksti pooleks töötukassast ja linnakassast.
Kõik ei jää tööle
Teisel kohal asub esimese erafirmana AS OG Elektra, kellele kuulub toidupoodide kett Grossi Toidukaubad. Mullu palkas firma töötukassast saadud palgatoetusega 76 inimest. Küsisin firma personalijuhilt Toivo Murakalt, kui pikaks ajaks nende inimestega lepingud tehti ja kui pikaks ajaks nad tööle on jäänud, kuid ei saanud konkreetset vastust – Murakas tähendas vaid, et enamik veel töötab. Personalijuht märkis ka, et neil on kavas tänavugi jätkata koostööd töötukassaga ja uusi töötajaid palgatoetusega tööle võtta. Samuti kinnitas ta, et nemad süsteemi kuidagi halvasti ära ei kasuta ja kedagi toetuse lõp-pedes niisama minema ei saada.
Seejärel saatis e-kirja firma nõukogu liige Rita Tehvo. „Meie ettevõttesse töötukassa palgatoetusega 2010. aastal tööle võetud inimestest töötab ka hetkel enamik. Kellele töö pole sobinud, on omal soovil lahkunud. Palgatoetusega tööle asunud inimesel on samasugune õigus tööleping üles öelda nagu ilma palgatoetuseta tööle asunud inimesel. Lahkumised on toimunud erinevatel aegadel,” teatas ta.
Firmade nimekirja esiotsas figureerib ka mitu koristusfirmat. Ühe neist, SOL Eesti OÜ personaliosakonna juht Signe Ronimois ütles, et kõigi töötajatega on neil sõlmitud tähtajatu tööleping. „Eelmisel aastal võtsime palgatoetusega tööle 51 töötajat, kellest täna on meil tööl 34 inimest,” ütles ta.
Töötukassa on toetuse tagasi nõudnud 60 korral
•• Palgatoetuste tagasinõudmise algatas töötukassa mullu 60 korral, kusjuures mitme firmaga tuli tegemist teha korduvalt. Need firmad olid töötukassa poolt toetuse saamiseks esitatud nõudeid rikkunud ja pidid toetuse tagasi maksma.
•• Töötukassa pressiesindaja selgitas, et kui tekib kahtlus, uurivad nad firmasid väga põhjalikult ja alustavad siis menetlust. Niisama nad aga nende töötajate käekäiku ei jälgi, kellega lepingud on sõlmitud.
•• Kuigi töötukassa on sätestanud tingimused, millisel juhul tuleb toetus tagasi maksta, on võimalik neile läbi sõrmede vaadata. Näiteks: kuigi on seatud nõue, et tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks, saab tööandja soovi korral sõlmida ka tähtajatu lepingu. Ja kuigi sel puhul peaks tööandja justkui toetusraha tagasi maksma, kui ta laseb töötaja lahti enne ühe aasta möödumist, on erandiks töölepinguseaduse § 88, mis laseb tööandjal ise otsustada lahtilaskmise üle – nii et kui tööandja vallandab selle paragrahvi alusel, siis ei pea ta raha riigile tagasi maksma.
•• Teine suurem toetuse liik, mida töötukassa maksab, on tööpraktika toetus. Praktika eest saab tööandja iga päeva kohta 13,84 eurot, töötaja ise aga vaid 3,84 eurot (ehk 60 krooni) ja sõidukompensatsiooni. Selle toetuse mõte peaks olema, et inimene õpetatakse tööd tehes välja ja tal on hiljem võimalik endale samal alal töökoht leida. Tööpraktikal osales mullu 3152 inimest ja koos sõidutoetusega läks see töötukassale maksma üle 1,8 miljoni euro. Töötukassa andmetel said umbes pooled osalenutest samasse firmasse ka tööle.
Palgatoetus
Suuremad toetuse saajad:
•• Kadrioru Park – 155 lepingut
•• Aktsiaselts OG Elektra – 71 lepingut
•• SOL Eesti OÜ – 63 lepingut
•• OÜ Merinvest – 49 lepingut
•• FN Grupp OÜ – 44 lepingut
•• Pakendihai OÜ – 39 lepingut
•• AS ISS Eesti – 34 lepingut
•• Tallinna Kalmistud – 33 lepingut
•• Printex AN OÜ – 29 lepingut
•• AS Järle – 28 lepingut
Agne Narusk
Paar pakasenädalat tõid tööinspektsiooni hulga anonüümseid telefonikõnesid.
Tallinna kesklinna lastepolikliiniku registratuuri töötajad vastasid läinud kesknädalal telefonidele mähituna soojadesse riietesse. Miks, sai selgeks pärast 20-minutilist samas ruumis istumist – külm! Kui palju täpselt on esimese korruse kiviseinte ja -põrandatega suures eesruumis sooja, ei osanud polikliiniku pediaater Esti Põldmaa reedel öelda. Ta juhtis tähelepanu sellele, et registratuuri töötajatele on antud külma ajaks soojad fliisid.
Ükski riiklik seadus, määrus, akt ei ütle, kui palju peab töötajal olema ruumis soojakraade või alla mitme miinuskraadi ei tohi enam õues töötada. Kontoritöötajad on siiski veidi paremas seisus: Euroopa Liidu standardi järgi peab valgekraedel olema ruumis 20–26 soojakraadi. Tootmistsehhide kohta see ei käi, kuid mitmes allikas on mainitud 15–19 soovituslikku plusskraadi. Kas riidehoidja, polikliiniku registraator, poemüüja ja käsitööringi juhendaja on kontori- või tootmisruumi töötajad, on tööandjate tõlgendada.
Tehnika ütleb üles
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul on paari nädalaga tulnud neile 10–12 telefonikõnet töötajatelt, kes uurivad, kas nad peavad tööd jätkama, kui on talumatult külm. Enim on helistatud kauplustest. Viimati tuli nii palju talumatut temperatuuri kurtvaid anonüümseid kõnesid läinudsuvise kuumalaine aegu.
„Laias laastus on siin kolm võimalust. Esiteks on õigus tööst keelduda, kui see seab ohtu töötaja tervise ja elu – see käib ka külma kohta,” ütles Soon. „Teiseks, tööandjale tuleb rahumeelselt teada anda, et on külm. Seadus lausa kohustab viivitamatult tööandjat teavitama teguritest, mis takistavad töötegemist. Kui see ei aita – andke meile teada.”
On helistajaid, kes ei taha kuidagi öelda, kus nad töötavad. Samal ajal on külmaprobleem kasvanud nii suureks, et sundinud tööinspektsioonist tuge otsima, märkis Soone.
Ettevõtetel, kes väljas töid teevad, on enamasti endal kas töösisekorraeeskirjas või nn kirjutamata kokkuleppena paika pandud, millal veel minnakse välja ja millal enam mitte, näitavad Soone kogemused. Tõsi, enamasti lähtuvad piirkraadid materjalide vastupidavusest (ehk kas segu külmub ja tellis mureneb). „Teabepäevadel oleme kogenud, et näiteks paljud ehitusfirmad peavad piirtemperatuuriks miinus 15 kraadi, sealt edasi enam väljas tööd ei tehta,” sõnas Soone. Tallinnas oli eelmisel nädalal näha küll sootuks midagi muud – 18 ja enama külmakraadi kiuste käis töö tellingutel mitmel pool suure hooga. Töömeeste peade ümber hõljus hingeaur nagu korstnasuits.
Järvamaa ettevõtte OÜ Arne Metsagrupp juht Arne Algpeus rääkis, et nende tehnika ning paarkümmend meest peavad Aravete kandis külmapüha juba paar nädalat. „Ühelt poolt on asi inimestes, teisalt aga tehnikas, mis nii kõva külmaga hapraks läheb,” nentis ta. Paarikümne töötajaga ettevõte on välja arvutanud, et väike tööpaus tuleb kokkuvõttes odavam, kui et keerata tööhallis elektrikütet nii palju juurde, et seal midagi teha saaks. Rääkimata padukülmaga metsa minekust. „Eks ta paras ekstreemsus on,” iseloomustas Algpeus.
Töötervishoiu ja -ohutuse seadus astub külma ilma häguse mõiste vastu sellega, et kohustab tööandjaid võimaldama väljas töötajatele puhkepause soojas ruumis, neil peab olema riiete kuivatamise ning väljavahetamise võimalus, soe jook.
Töötervis ja -ohutus
Seadus ütleb töökeskkonna kohta:
•• Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
Vaata: töötervise ja -ohutuse seaduse § 6 ja § 14.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ütles Tarbija24-le antud kommentaaris, et ministeerium on põhimõtteliselt valmis kaaluma teise pensionisamba sissemaksete süsteemi muutmist isikupõhiseks.
«Esiteks peab rõhutama, et vanemahüvitise saamise ajal maksab riik teise samba sissemakseid ühepoolselt. See on erand, sest reeglina teeb riik teise samba sissemakseid sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult ja koos töötaja panusega,» selgitas Tõniste. Kui lapsevanem on lapsehoolduspuhkusel, maksab riik teise pensionisambasse ühe protsendi vanemahüvitisest.
Kindlustuspoliitika osakonna juhataja lisas, et kõrgendatud sissemaksete periood neile, kes esitasid eelmisel aastal sissemaksete jätkamise avalduse, on välja töötatud elusündmuste suhtes neutraalselt.
«Sel perioodil ei võeta arvesse inimese erinevaid elusündmusi, näiteks lapse sündi, töötust või töö leidmist, välismaale elama minemist, palgatõusu või langust, aga ka inimese surma. Süsteem on selles suhtes ehitatud üles lihtsal põhimõttel – teatud aastatel on sissemaksed külmutatud või madalamad ja teatud aastatel kõrgemad. Kusjuures teise sambasse minev summa sõltub vastaval perioodil saadavast töötasust,» ütles Tõniste.
«Põhimõtteliselt on ministeerium valmis kaaluma muudatusi ja ka isikupõhist lähenemist,» möönis ta lõpetuseks.
Eger Ninn
Lugeja küsib:
Meil töö juures lõpetati palgateatiste kätteandmine. Kas mul on õigus saada palgateatist kui ma seda küsin?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:
Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punkti 12 alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Töötajal on õigus küsida andmeid keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot töötaja lisatasude, preemiate jms kohta. Seega on mõistlik teha tööandjale vastav avaldus.
Lehekülg 1229 / 1593
