Töötajad ja tööandjad otsivad sageli keerulistes töösuhteid puudutavates küsimustes seadusest tuge – nii kuluvad praktilised nõuanded ja täiendavad selgitused jõustunud seadusmuudatuste ning värske kohtupraktika kohta marjaks ära. Valminud on töölepingu seaduse käsiraamatu uuendatud versioon, kust võib leida selgitusi iga seadusesätte kohta.

Levinud on arusaam, et töötajat motiveerib vaid töötasu ja selle põhjal kujunevad ka tema karjääriotsused. See on eksiarvamus, sest teadustöödest selgub, et sissetuleku kasv tekitab rahulolu vaid vaesuse all kannatajatele.

Kui inimese põhivajadused on rahuldatud, ei ole palgatõus enam esmatähtis. Pigem on tema prioriteetideks tunnustus, kaasatus, eneseteostus, huvipakkuv töö jms. Alles seejärel tulevad töötasu, staatus, juhtimiskvaliteet, töötingimused ja kindlustunne.

Edasi loe: https://www.palgauudised.ee/uudised/2024/03/24/huved-ja-motivaatorid-mida-saab-tootajatele-tulumaksuvabalt-pakkuda

 

Tööandja küsib: Hakkame varsti ühel vanal toomishoonel katust vahetama. Tegemist on vana eterniitkatusega. Tundub, et eterniit on rabe. Töötajad on asbestiga töötamiseks väljaõppe läbinud, oleme teinud tööohutuse plaani ja asbestitööde kava tööohutuse plaani koostanud, riskianalüüs on ka olemas ja oleme kursis, et peame seitse päeva enne asbestitöö alustamist sellest Tööinspektsiooni teavitama. Seadusest lugesin, et töötajatele tuleb tervisekontroll korraldada enne asbestitolmuga kokkupuudet. Mida see tähendab?

Õdede liidu jaanuaris korraldatud õdede töökorraldusele ja -tingimustele keskendunud küsitluse vastustest ilmnes, et vastanute hinnangul tuleb esmalt tegeleda palga- ja puhkuseküsimusega ning seejärel koormusnormide ja palga diferentseerimisega.

Edasi loe: https://www.palgauudised.ee/uudised/2024/03/20/oed-esmalt-tuleb-tegeleda-palga-ja-puhkusekusimusega

Eesti Ortodontide Seltsi esindaja lükkas tagasi Eesti Hambaarstide Liidu juhi pakkumise, et praeguste ülipikkade ortodondi vastuvõtule pääsemise järjekordade lühendamiseks võiks ka hambaarstid teha lihtsamaid ortodontilisi töid.

Hambaarstide liidu president Katrin Metstak rääkis neljapäeval "Terevisioonis", et hambaarstid võiks teha lihtsamaid hammaste joondamise protseduure. "Ehk kui hambad on puseriti, aga seal ei ole väga palju ruumipuudust ja neid on võimalik reastada, joondada neid kaperavi abil, mis on täiesti uus tehnoloogia, siis neid töid võiksid tegelikult teha hambaarstid," leidis Metstak.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609288800/ortodondid-keelduvad-hambaarstide-koostoopakkumisest