«Vastavalt kehtestatud korrale kontrollime uksel COVID tõendeid. Tõendi kontrollimisel on aga kahepoolne oht: meie ei tea, kas klient on nakkusohtlik või mitte, samuti võib vaktsineerimata töötaja nakatada nii kliente kui kolleege. Seetõttu märkisime töökeskkonna riskianalüüsis ära, et töötaja, kes kontrollib klientide COVID tõendeid peab olema vaktsineeritud. Kui üks meie kolmest töötajast on vaktsineerimata, siis mida peaksime edasi tegema? Kui pikk on mõistlik aeg, mille jooksul saame töötajalt nõuda, et ta end vaktsineeriks?» küsib lugeja. 

Vastab Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon:

«Tööandja võib riskianalüüsi tulemusel jõuda järeldusele, et teatud töid saavad teha ainult vaktsineeritud töötajad. Kui olete sellisele järeldusele jõudnud, siis järgmised sammud on töötervishoiuarstiga konsulteerimine ja riskianalüüsi töötajatele tutvustamine.

Edasi loe: https://tervis.postimees.ee/7380570/lugeja-kusib-kui-kaua-peab-tooandja-ootama-et-tootaja-saaks-vaktsineeritud#_ga=2.207915739.894143442.1636373085-518806748.1594120248

Tarbijaportaalile kirjutas lugeja, kes koduse koristaja otsingul pidi tõdema, et koristaja kuupalk on sama suur kui firmajuhil. 

«Uue koristaja otsingutel tabas mind karm reaalsus, alla 100 euro kord ei taheta tulla. Suhtlesin sel nädalal üheksa eraisikust kandidaadiga, enamik küsis 120–140 eurot eramaja koristuse eest, kestusega 5–7 tundi,»  märkis lugeja. 

Nii võibki olla, et tegus koristaja teenib kuus 2000 või 3000 eurot, seda eriti juhul, kui töö eest saadakse tasu sularahas, ilma et maksuamet asjast midagi teaks. 

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7380738/lugeja-kusib-kas-toesti-teenib-koristaja-3000-eurot-kuus

Ekke Lainsalu on kirjutanud oma raamatus "Palgatööga rikkaks" erinevatest viisidest, kuidas oma olemasoleval töökohal ja ka uut töökohta otsides pidada palgaläbirääkimisi nii, et neis alati võitjaks jääda. Avaldame katkendid sellest raamatust.

Need, kes peavad palgaläbirääkimis, teenivad keskmisel 15 protsenti kõrgemat palka kui need, kes seda ei tee. Pane oma palgale 15 protsenti juurde ja vaata, mis numbri saad.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95066641/katkend-raamatust-su-ulemus-ei-taha-et-sa-seda-loeks-kuidas-kusida-palgalisa-nii-et-see-ka-saada

Uuring, mis Eesti ettevõtetes äsja läbi viidi, leidis, et tööandjad vaatlevad aega kahes osas: aeg enne pandeemiat ja pandeemiaaeg. Tähendab see seda, et kriis on toonud kaasa meeletud muutused selles, kuidas ja kus inimesed tööd teevad. Mis omakorda on toonud tööandjatele kaasa vajaduse muuta kiiresti nii oma töökorraldust kui ka suhtumist.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95060063/kuula-saadet-tooandjate-keskliidu-pooltund-enamik-inimesi-jaab-ka-tulevikus-kaugtood-tegema

On teada, et kvalifitseeritud tööjõu üle käib teatud valdkondades kõva konkurents ning paljud tööandjad kulutavad üsna märkimisväärseid summasid ning panustavad kõvasti ka ajaliselt, et tagada endale parimad saadaolevad töötajad.

Viimase aja olukord tööturul on aga toonud kaasa uue, pisut ootamatu mure tööandjatele. Nimelt, mida teha olukorras, kus töötajaga on sõlmitud tööleping, kuid tööle asumise aeg ei ole veel saabunud ning üks osapooltest soovib töölepingu üles öelda? Millised on siis poolte õigused ja kohustused ning millele peab tähelepanu pöörama?

Edasi loe: https://www.rmp.ee/toooigus/tls/millised-on-voimalused-toolepingu-ulesutlemiseks-enne-toole-asumist