„Ukrainast pärit töötajatele kehtivad meil samad palgad ja hüved, mis kohalikelegi inimestele,“ selgitas sõjapõgenikke tööle palkava Maxima personalijuht Lea Kimber. Seejuures on üle poolte end tööotsijana arvele võtnud Ukraina põgenikest kõrgharidusega inimesed.

Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on tänaseks Selverisse tööle palgatud juba kümnete viisi Ukraina sõjapõgenikke. „Peamiselt palgatakse põgenikke nendele ametikohtadele, mis ei nõua eesti keele oskust,“ ütles ta. „Kuigi me teeme siin selles mõttes väikese möönduse, et kui otseselt klientidega kokkupuudet ei ole, siis on võimalus tööd teha kõikidel töölõikudel, mis kaupluses vähegi tehtavad on. Paljud inimesed on soovinud ka eesti keelt omandada ja see omakorda võimaldab neil tulevikus järgmiseid töölõike juurde õppida – vastutust juurde saada, ühesõnaga.“

Edasi loe: https://pealinn.ee/2022/04/06/tood-otsib-2100-pogenikku-ukrainlane-sai-kaupluse-varbamistootajaks-kes-palkab-saatusekaaslasi/

Vaieldamatult on koroonaviirus üks 21. sajandi suurimaid kriise, mis mõjutas kogu maailma. Hakkame ühiskonnana sellest välja tulema, kuid see viirus on jätnud jälje mitmetele valdkondadele.

Üks nendest valdkondadest on kindlasti töö – asukoha olulisus, digitaliseerimise vajadus ning erinevate äriprotsesside muutumine. Usun, et keegi meist poleks suutnud ette kujutada, et on mingi põhjus, mis sunnib kogu maailmas tehased kinni panema, tekitades tarneraskusi peaaegu kõikides valdkondades, ning mis paneb praktiliselt täielikult kinni maailma lennuliikluse. Inimesed suunati koju ning, kes vähegi said, hakkasid oma tööülesandeid kodus täitma, pannes suure surve inimeste eraelule – üheltpoolt perele, mille liikmed pidid kõik samades eluruumides töö- ja kooliasju tegema, ning teisalt üksikutele inimestele, kellelt võeti ära suur osa sotsiaalsest elust. Need on olnud kõik suured ja rasked katsumused ühiskonnale, millest me veel taastume mõnda aega.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/04/06/mida-head-on-koroonaviirus-tooellu-toonud

Eesti värbamisidu VideoCV soovib anda oma panuse Ukraina pagulaste hakkama saamisesse ja sobiva töö leidmisesse Eestis ja julgustab ettevõtteid oma värbamisprotsesse videote abil hõlbustama ning kasutama VideoCV tööriista ka ukrainlaste palkamises. Pagulasi aitavatele ettevõtetele on teenus kolm kuud tasuta.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/04/06/varbamisidu-annab-oma-tooriista-tasuta-ukrainlasi-palkavate-ettevotete-kasutusse

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab, kas ja millistel tingimustel on lubatud lapsehoolduspuhkuse ajal töötamine.

Lugeja küsib: Töötaja soovib jääda lapsehoolduspuhkusele aga soovib tööandja juures edasi töötada. Töötaja brutopalk jääb alla 2021,54 euro. Kas see on lubatud? Kas peab arvestama mingite erisustega?

VASTAB ADVOKAADIBÜROO LEXTAL VANDEADVOKAAT KRISTI SILD:

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/04/06/kas-lapsepuhkusel-olles-tohib-tootada

„Tahtsin võtta ukrainlanna tööle baariabiks. Tegelikult hädapärast polekski vaja, aga ma soovin aidata nii, kuidas võimalik on,” räägib Tallinnas Laial tänaval menukat õllebaari ja -poodi pidav Kairi-Kaia Truusa. Tema kogemus näitab, et tööpakkujal ja -otsijal pole praeguse süsteemi puhul kohtuda üldse nii lihtne, kui olukord nõuaks.

Tegemist on osakoormusega töökohaga, mida eelnevalt täitis tütarlaps Lätist. Tema aga tundis end poliitilise olukorra tõttu ebaturvaliselt ning otsustas liikuda edasi Rootsi.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96334667/ootamatu-takistus-baariomanik-ei-saanud-sojapogenikule-otse-tood-pakkuda-sest-see-on-diskrimineerimine